RSS

Pascal Mercier “Öine rong Lissaboni”

29 veebr.

rongŠveitsi kirjanik Pascal Mercier on õppinud Londoni ja Heidelbergi ülikoolis filosoofiat ja klassikalist filoloogiat. Oma töödes tegeleb ta eelkõige tunnetusteooria ja moraalifilosoofiaga, mis on ka käesoleva romaani põhiteemaks. Romaan ilmus esimest korda saksa keeles 2004. aastal ja on tõlgitud 15-sse keelde. Rahvusvaheliselt menuka romaani põhjal tehakse ka filmi, seda lavastab tuntud taani režissöör Bille August, peaosas inglise tippnäitleja Jeremy Irons.

Juba raamatu esimene lause valmistab lugeja ette millegi ebatavalise ootusele. Mercier kasutab oma romaanis erinevaid tegevusi, põimuvad romantika ja poliitiline intriig. Autori tekst on kaasahaarav ja lugejal on lihtne samastuda raamatu peategelase Gregoriusega.

Päev, millal Berni gümnaasiumi ladina keele õpetaja Raimund Gregoriuse tee ristus paduvihmas sillal kirja lugeva tundmatu naisega, muutis ta elu nii, et miski ei saanud enam endine olla . Ta oli viiekümne seitsme aastaselt valmis oma elu päriselt alustama.

Lk. 26
„Täna hommikust saadik tunnen, et tahan veel midagi muud ette võtta. Et ma ei taha enam olla teie Mundus. Mul pole aimugi, mis see võiks olla.Aga seda ei saa enam edasi lükata, natukenegi mitte. Sest mu aeg lendab, ja võimalik, et seda pole enam palju järele jäänud.”

Tundmatu naise öeldud portugali keele pehme meloodia uimastav mõju ja juhuslikult Hispaania raamatuärist leitud portugalikeelne raamat: AMADEU DE PRADO „Sõnade kullassepp”,  saab ajendiks portugali keele õppimisele. Gregorius tundis, et portugali arsti raamatust pärit sõnad kõlasid justkui temale suunatuna, see oli raamat inimestele, kes naudivad sõnu.

Raamatu autori portreed silmitsedes ja tema kirjutatut lugedes otsustas Gregorius viivitamata Lissaboni sõita ja Prado üles otsida. Samm-sammult hakkas ta astuma Amadeus Prado jälgedes, kohtudes teda tundnud inimestega, õdedega, otsides üles kooli, kus Amadeus õppis. Amadeus Prado oli armastatud arst, piltilus mees, sarmikas. Tema isa oli kuulus kohtunik, kes endalt elu võttis, oletati, et ta ei suutnud endale andestada diktatuuri teenimist. Salazari režiim ja Portugali vastupanuliikumine oli mänginud Pradode elus otsustavat, võib-olla isegi tapvat rolli. Pikkamisi hakkasid täienema pildid Pradost. Millisena mäletasid teda teised? Millisena oli ta ennast ise näinud? Kuidas mõista ennast ja teisi ja kas see on üldse võimalik?

Lk. 127 Lõik Prado ülestähendustest:
„Lood, mida teised sinust räägivad, ja lood, mida sa ise endast räägid-kummad on tõele lähemal? Küsimus on õieti selles: kas sellistes lugudes on tõel ja valel üldse vahet? Välisest rääkivates lugudes küll. Aga kui püüame mõista kellegi sisimat?”
Raamat on ilmunud Eesti Raamatu sarjas „Nüüdisromaan”

 

Malle Järv
Laagna raamatukogu
raamatukoguhoidja

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 29. veebr. 2012 in ilukirjandus, sari Nüüdisromaan

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: