RSS

Viktor Siilats “Paadiga Euroopasse”

04 juuni

paadigaViktor Siilatsi raamat on üsna eriline Eesti reisikirjanduse hulgas, sest see on reisimisest mööda veeteid.

Raamatu erinevad peatükid  sisaldavad isikliku kaatriga tehtud mereretkede kirjeldusi kümne aasta jooksul ja on varem ilmunud ka perioodikas, peaasjalikult ajakirjas „Navigaator“. Piirkonniti külastatakse põhiliselt Euroopa riike, episoodiliselt ka Aafrika ja Ameerika sadamaid, näiteks on sihtpunktideks olnud Soome, Läti, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Maroko, Malta, Kreeka, Horvaatia, Türgi jt maad.

Raamatu sisu jaguneks nagu kaheks. Ühelt poolt võib võtta raamatut kui õpikut, kus antakse edasi spetsiifilisi meretarkusi ja teadmisi merekaatriga navigeerimisel ning peatutakse tehnilistel küsimustel. Nii saab näiteks head nõu koos joonistega kanalitel lüüside läbimiseks, kirjutatakse lahti ka väikelaevadega seotud seadusandlikku poolt. Teiselt poolt on see reisikiri sadamatest ja sadamalinnadest, kus autor on peatunud.

Põnevust ja seiklusi sisaldavad lood on lustakad, värvikad, ka lõbusad, kust ei puudu mõnikord ka eneseiroonia.

Lugeja saab hea pildi reisimisest Läänemerel, Põhjamerel, Biskaia lahel ja mujalgi, kuid autori lemmikuks tundub olevat Vahemeri oma ilu, omapäraste sadamate ja ankrukohtadega, mis tihti on justkui eksamiks navigeerimisel. Raamatut lugedes tuleb esile autori oskus uutesse olukordadesse kiiresti sisse elada ja luua häid ning sõbralikke suhteid kohalike elanikega. Humoorikaid pilte kavalatest tolliametnikest, heatahtlikest ja siirastest kaluritest, mõnusatest söögikohapidajatest on hea lugeda. Lustakas on teada saada, kuidas suure saladuskattega varjatud maja juhatas kätte esimene kohvipood või tillukeses Itaalia restoranis tellimust oodates ja head veini nautides  kadus aeg ning valmistuti lahkuma just siis, kui kelner tema ema kauavalmistatud pastarooga lõpuks serveerima asus. Ühestainsast pilgust kelnerile piisas, et taibata  – „…me kas sööme või meid tapetakse“.

Raamat peaks sobima ka gurmaanidele, sest meelsasti kirjeldatakse kõiki kohalikke sööke ja jooke, millega tutvust tuleb teha.

Raamatu on kujundanud Andrus Kalkun, fotod on autori erakogust.

Lõpuosas on rida konkreetseid näpunäiteid, mida teha, kui endalgi peaks tekkima soov merekaater muretseda. Innukust peaks lugejale lisama asjaolu, et esialgu tuli autoril mõnikord merd sõita ka käepärase merekaardita. Autor toonitab, et Eesti oludes merd sõitma õppida on hea kool, selle kooliga ei jääda jänni.

Viktor Siilatsi raamat tekitab meis huvi meresõidu vastu ja lausa ahvatleb kõiki lugejaid – meresõit pole sugugi nii keeruline, et tavainimene sellega hakkama ei saaks ning täpsustab selle võlu – „Meresõit ei ole lihtsalt ühe vahemaa läbimine või inimeste ja kaupade transport. See on ka seiklus, pingutus, tiimitöö, väljakutse ja vabaduse tunnetus“.

 

Maie Eisma
Männiku raamatukogu 
raamatukoguhoidja

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 4. juuni 2012 in ilukirjandus, reisikiri

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: