RSS

Ueda Akinari. Vihma ja kuupaiste lood

04 nov.

vihma ja kuupaiste loodIlmunud: Bibliotheca Asiatica, 2015

Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud Rein Raud

Ueda Akinari (25. juuli 1734 – 8. august 1809) oli Jaapani autor, teadlane, luuletaja ja silmapaistev kirjanduslik tegelane 18. sajandi Jaapanis.

„Vihma ja Kuupaiste lood“ kogumikus on üheksa üleloomulikku muinasjuttu, millest Rein Raud on tõlkinud kuus. Raamat avaldati esmakordselt 1776. aastal ja on tänaseni populaarne. Põhiliselt tuginedes traditsioonilistele jaapani ja hiina kummituslugudele, on see üks tähtsamaid teoseid jaapani kultuuris 18. sajandi keskel Edo perioodil.

Kuigi iga lugu sisaldab üleloomulikke nähtusi, näitab Akinari oma juttudes, viidates ajaloolistele sündmustele Jaapani minevikust, erinevaid inimtüüpe, nii häid kui halbu, siduvateks teemadeks on armastus ja truudus.

Raamatu saatesõnas kirjutab Rein Raud „Ootuspäraselt on Akinarist saanud üks jaapani klassikalise kirjanduse armastatumaid autoreid, teda on tõlgitud paljudesse võõrkeeltesse ning ka Jaapanis on ta endiselt hinnatud. Selles on teatavat rolli mänginud küllap ka režissöör Mizoguchi Kenji (1898-1956) aastal 1953 valminud „Vihma ja kuupaiste lood“, mis võitis sama aasta Venetzia filmifestivalil Hõbelõvi ja nomineeriti parima võõrkeelse filmi Oscarile.“ (lk 17).

 
Lugeja kistakse tegelastega kaasa kahtlaste piiripealsete olukordade keskele, kus on raske aru saada, kas tegutsevad tondid või inimesed. Isegi kummalisem on raamatu juures aga see, et tegu on väärtkirjandusega, Edo aja ühe esimese tõsise lugemisraamatuga (vastandina pildiraamatule), kus varem kaua aega kesiseks peetud toores elulähedane aines sai Akinari käe all küpse ja mitmekesise kirjandusliku väljenduse. Tondijutt on kooruke, õpetus on iva,” on teksti iseloomustanud luuletaja ja tõlkija Kalju Kruusa.

Väike stiilinäide:

Haljas, haljas on kevadine paju, aga oma aeda ära teda istuta. Ja seltsiliseks ära vali endale pealiskaudseid inimesi. Paju läheb küll kiiresti lopsakasse lehte, aga kas suudab ta vastu panna, kui esimene sügistuul puhub? Pealiskaudse inimesega on samuti kerge sõbraks saada. Aga mitu korda ka jõeääre paju igal kevadel uuesti roheliseks ei läheks, kui pealiskaudne inimene kord silmapiirilt kaob, ei tule ta kunagi tagasi.“ (lk 23).

Kogumik on hea reisikaaslaseks kaasa võtta ja nautida Akinari elegantset sõnakasutust. Raamatule on lisaväärtuseks rohked illustratsioonid.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Inga Köster

Tondi raamatukogu
raamatukoguhoidja

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 4. nov. 2015 in õudus, ilukirjandus

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: