RSS

Vladimir Lapin. Peterburi lõhnad ja helid

29 dets.

peterburi-lõhnad-ja-helidIlmunud: Norberg & Co, 2015

Peterburi on kõige põhjapoolsem suurlinn. Selle omaaegse Venemaa pealinnaga on seotud hulk Eesti ajaloolisi suurkujusid. Muljetavaldav on seegi, et enne Esimest maailmasõda elas Peterburis ligikaudu viiskümmend tuhat eestlast (umbes Pärnu linn praegu). Peterburi oma kolmesaja aastase ajalooga (asut 1703) on eestimaalastele olnud alati lähedane linn.

Kui tavapäraselt on ajaloo kirjutamise aluseks majanduslik-poliitiline elu ning teljeks sõjad, siis Vladimir Lapini raamat avab Peterburi ajaloo hoopis läbi eripärase vaatenurga. Aluseks on helid ja lõhnad. Nende meeletajude tekitajate tagatausta kaudu on kirja pandud kogu Peterburi ajalugu. Selline lähenemisviis võimaldab ajalugu avada palju laiapõhjalisemalt: näitab, kuidas tavainimesed oma igapäevast elu elasid.

Kui alustada Peterburi helidest ja lõhnadest, siis alustuseks asukohast – Soome laht ja Neeva jõgi. Vesi ja tuul. Neeva jõe ääres ei puutunud inimene kokku mitte põllulillede ja puude kohinaga, vaid vee loksumise ja mühinaga. Ka kahuripaugud kuulusid linna igapäevasesse fooni. Nendega anti linnarahvale teada vee tasemest ja üleujutuste seisust. Kahuripaugud olid linnavõimu suhtlusvahendiks rahvaga, tolleaegne infosüsteem.

Peterburi kui keskvõimu sümbolit on alati iseloomustanud sõjaline dominant. Tsaarid olid ka ise elukutselised sõjaväelased. Paraad sulandus linna ellu juba Peeter I aegadest. Igasugused sõjaväelised helid olid Peterburile läbi ajaloo väga omased.

Neevaäärne linn on alati olnud tööstuslinn oma tööstuslinnale omaste lõhnade ja kõladega. Majandusliku arenguga need muutusid. Uusi lõhnu ja akustilisi helisid tõi kaasa ka transpordi eri liikide arenemine. Suures linnas, kus elas paljurahvuseline elanikkond, oli ka helikõla ja lõhnabukett multikultuurne, andes erilise linnaaura.

Linna lõhnad ja helid olid ka hooajalised, moodustades omamoodi linna aastakalendri. Oli talvepühade lõhn ja kõla, paastuaja ja vastlapäeva lõhnad ja helid, argipäeva lõhnad jne.

Ja kes tahab teada, kuidas lõhnas 18. sajandi Pariis, siis lugege Patrick Süskindi raamatut „Parfüüm“.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

 

Virve Edro
Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 29. dets. 2015 in ajalugu, kultuur

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: