RSS

Astrid Lindgren. Sõjapäevikud 1939-1945

05 märts

sõjapäevikud-1939-1945Ilmunud: Sinisukk, 2015
Tõlkinud Kaja Sakk ja Katrin Raud

 

Soovitan lugeda Astrid Lindgreni päevikuid, mida ta pidas Teise maailmasõja ajal. Päevikutesse on lisatud fotod ja ajaleheväljalõiked, millele leiame raamatu lõpust täpse tõlke. Raamatu lugemist võiks isegi alustada Astrid Lindgreni tütre Karin Nymani järelsõnast, mis võtab kokku selle aja sündmused ja avab päevikute tagamaad.

Iga päeviku sissekandega saame kaasa elada sõja laienemisele ja arusaamatu sõjakeerise tunnistajaks saanud lihtsa inimese mõtetele ja tunnetele. Saame koos autoriga jälgida ülemaailmse konflikti paisumist ning järjest enamate riikide sõtta sattumist. Praegu teame Teise maailmasõja kulgu ja lõppu, kuid raamatut lugedes elame päev-päevalt koos autoriga sõda uuesti läbi ja tajume väga teravat teadmatust homse ees, hirmu laste ja riigi tuleviku pärast. Samas kestab neutraalses Rootsis üsna tavaline igapäevaelu: lapsed käivad koolis, peetakse sünnipäevi. Kuid kõike varjutab ängistus ja hirm.

Astrid Lindgreni päeviku esimene sissekanne 1. septembril 1939 algab lausetega: „Oh! Täna algas sõda. Keegi ei tahtnud seda uskuda.“
Sakslased tungisid Poolasse. Rootsis on kehtestatud kaitseseisukord, mehi kutsutakse teenistusse, inimesed ostavad kokku toiduaineid ja seepi.
Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale. Saksamaa ja Venemaa jagavad omavahel Poola.
3. oktoobril kirjutab Astrid Lindgren oma päevikus: „Keeldun uskumast, et midagi sellist saab juhtuda 20. sajandil.“
Järgneb Helsingi pommitamine ja Venemaa sissetung Karjala kannasel. Algab soomlaste vapper vastupanu, millele Astrid Lindgren suure südamevaluga kaasa elab.

1940. aastal jätkub sõjategevus. Saame lugeda Rootsi abist ja toetusest Soomele. Samas säilitab Rootsi oma neutraliteedi, mis tekitab rootslastes erinevaid tundeid. Norra on sõjas Saksamaaga, sakslased on okupeerinud Taani.
2.mail kirjutab autor: „Sel aastal on kevadega üks isemoodi asi – ei saa küll jätta tema üle rõõmustamata, kuid seda väljakannatamatum on mõte, et inimesed tapavad üksteist, samal ajal kui päike paistab ja õied puhkevad.“
Saksa väed on tunginud Hollandisse, Belgiasse ja Luksenburgi. Rootsi on ainus Põhja-Euroopa riik, mis sõjas ei osale. Itaalia kuulutab sõja Prantsusmaale ja Inglismaale.
Astrid Lindgren kirjutab: „Kogu maailm põleb!“
21. juulil kirjutab Astrid Lindgren: „Täna lakkasid olemast kolm vaba riiki – Eesti, Läti ja Leedu!“ Septembri sissekannetest loeme õhulahingutest Inglismaa ja Saksamaa vahel. Möllavad suured tulekahjud, elanikud on varjendites. Oktoobri lõpus algab sõda Itaalia ja Kreeka vahel.

1941. aastal algab Rootsis väga külma ilma ja gripilainega. Inglismaa valitseb Põhja-Aafrikas, Saksa väed tungivad Bulgaariasse, Jugoslaaviasse ja Kreekasse. Maikuus sõda Iraagi ja Inglismaa vahel, juunis sisenevad inglased Süüriasse. Algab sõda Saksamaa ja Venemaa vahel. Euroopa nälgib. Detsembris alustab Jaapan sõda Ameerika vastu pommitades Pearl Harborit ja ründab Taid. Hiina kuulutab sõja Saksamaale.

1942. aasta. Taas erakordselt külm talv.
3. novembril kirjutab Astrid Lindgren: „Ligineb neljas sõjatalv ja kui me siin Rootsis oleme sellest mõttestki väsinud, siis miks ei peaks teised rahvad sellest väsinud olema. Sõjale tagasi vaadates võib märgata erinevaid faase inimeste reageeringutes sõjale. Pärast meeletut ahastust, mida tunti päris alguses, tuli üsna pikk ükskõiksuse periood, mida katkestasid ainult sellised võimsad šokid nagu Norra okupeerimine, Prantsusmaa lüüasaamine ja nii edasi. Ja nüüd hakkab tundma andma tõeline sõjaväsimus, sõda on nii ära tüüdanud, et ei teata, mis nõu selle vastu aitaks, kõik on nõnda lohutu.“

1943. aasta – Saksamaa languse algus.

1944. aasta 6. veebruari sissekandes kirjutab Astrid eestlaste põgenemisest Rootsi. 6. juunil saabub suur rõõmusõnum – liitlasvägede invasioon.

7. mail 1945 on sõda läbi.

Sõjasündmuste taustal kirjeldab Astrid Lindgren oma pere igapäevaelu – laste Larsi ja Karini sünnipäevi, emadepäeva, kolimist, tütre kooli minekut, tütre haigust, mis paneb teda rohkem muretsema kui maailmasõda. Saame põhjaliku ülevaate toidu normidest, valitsejate ja riigijuhtide elust.

Olulise ja raamatut läbiva mõtte leiame esimese sissekande lõpust: „Aidaku Jumal meie hullusest tabatud planeeti!“

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Hele Tunnel
Männiku raamatukogu
raamatukoguhoidja

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 5. märts 2016 in biograafiad-memuaarid

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: