RSS

Charles Bukowski. Sink leiva vahel

01 apr.

Ilmunud: Hotger, 2016
Tõlkinud Peeter Sauter

Charles Bukowski oli USA poeet ja proosakirjanik. Ta on kirjutanud hulga romaane ja jutte –
Postkontor” (1971, eesti keeles 2001),
kogumik “Tavalised ogarused” (1972, eesti keeles 2005),
kogumik “Põhjatuse piiril” (1973, eesti keeles 2001),
Faktootum” (1975, eesti keeles 2016),
Naised” (1978, eesti keeles 2001),
Sink leiva vahel” (1982, eesti keeles 2016),
Hollywood” (1989, eesti keeles 2007),
Pulp” (1994, eesti keeles 2003) –
aga paljud peavad “Sink leiva vahel” tema parimaks. Kes pole varem Bukowski proosaloominguga tutvunud, siis see on raamat, millest soovitan ka alustada. “Sink leiva vahel” annab hea sissejuhatuse, et mõista Henry Chinaski olemust.

Henry Chinaski on Bukowski romaanide peategelane ja tema alter-ego. “Sink leiva vahel” on autobiograafiline romaan, mis jutustab Chinaski raskest ja nukrast poisipõlvest ning mille tegevus toimub Los Angeleses Suure Depressiooni ajal. Bukowski kirjeldab oma kodulinna ausalt, aga pöörab peamise tähelepanu sealsetele inimestele ja natuuridele. Bukowskile omaselt ei hellita ta lugejat ja on algusest lõpuni aus, irooniline ja toores.

Romaan algab Henry Chinaski varaseima mälestusega Saksamaal, kus nad oma perega elasid.

Esimene asi, mida mäletan – ma olin millegi all. Laua all. Mäletan lauajalga, inimeste jalgu ja laudlina serva. Laua all oli hämar ja mulle meeldis. Küllap oli see Saksamaal. Ma pidin siis olema alla kahe aasta vana, ühe ja kahe vahel. Aastal 1922. Laua all oli hea. Ja keegi ei teinud välja, et ma seal olin. Päikeselaigud põrandavaibal, inimeste jalgadel … Päike oli mõnus. Mulle läksid rohkem korda laudlina, lauajalg ja päike, inimeste jalad ei huvitanud mind.

Loo edenedes näeme tema elu kulgu läbi kooliaastate varasesse täiskasvanuikka.

Algkoolis on Henry fookus spordil, tüdrukutel ja vägivallal. Sport ei ole tema tugev külg, aga ta üritab selles siiski paremaks saada. Ometi ei taheta teda mängu valida ja samal ajal halvenevad tema suhted teiste koolikaaslastega, mis kisuvad ka vägivaldseks.

Põhikoolis avastab ta enda jaoks alkoholi ja masturbeerimise. Tema isa jääb töötuks ja muutub ajaga aina vihasemaks, olles ka poja vastu vägivaldne. Henry omakorda leiab, et alkohol on imeline viis väärkohtlemise unustamiseks. Kogu selle vulgaarsuse kõrval on tore üks kõrvalepõige, kuidas Henry avastab ühe raamatukogu ja satub peale D. H. Lawrence’i proosale, mis erinevalt koolitundidest tema vaimu toidab. See moment aitab lugejal mitte unustada, et kõige toimuva juures on ta siiski ainult laps.

Keskkoolis sunnib isa Henryt minema erakooli, kus rikaste ja ärahellitatud kuttide ning nende sportautode ja tüdrukute hulka sulandumine on temasugusel võimatu. Kogu olukorra teeb veel hullemaks Henry akne, mis on nii põletikuline ja hull, et ta peab läbi tegema elektrinõela protseduure, mille kirjeldused on kohati väga võikad. Nagu nime järgi võib arvata, on need protseduurid tohutult valusad ja enamjaolt ka tulemusteta.

Kuna Henry ei suuda peale keskkooli püsivat tööd leida, pannakse ta Los Angelese linnakolledžisse. Õppimise asemel tegeleb Henry aga peamiselt töö otsimise, joomise ja võitlemisega. Ja nii kuni raamatu lõpuni.

Tulevik oli tume. Ei vihanud ma otseselt ei naisi ega inimkonda, aga parem oli istuda üksi. Sitsid omaette, kitid jooki ja paned pläru, nii on kõige parem. Iseendaga sain ma hästi hakkama.

Bukowski iga romaan on justkui sissevaade mingisse perioodi, moodustades koos terviku. Romaani “Sink leiva vahel” peamisteks liinideks on suhted koolikaaslastega ja isaga, ümbritsev keskkond, eneseleidmine või siis sellest loobumine, mis kõik koos loob läbi narratiivi aina korduva mustri. Raamatu läbivaks tooniks on loobumine. Mingi hetk Chinaski lihtsalt kaotab ootused elule ja tulevikule, tundes – parem on lihtsalt eksisteerida.

Olles ise varasemalt Bukowski loominguga tuttav, siis pean ka mina seda romaani tema parimaks. See tekitas minus kõvasti rohkem emotsioone kui eelmised, mida lugenud olen. Mulle tundub, et see on tema loomingu puhul ka peamine – emotsioon. Sest olgu kui tahes vulgaarne, toores või isegi räige, aga see ei jäta lugejat külmaks.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Eili Lepik
Pirita raamatukogu raamatukoguhoidja

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 1. apr. 2017 in ilukirjandus

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: