RSS

Search results for ‘viirastus’

Jaan Keskel. Viirastus ja viis naist

kaaned naidis

Ilmunud: Hea Tegu, 2018

„Viirastus ja viis naist“ on noore luuletaja Jaan Keskeli esikteos, mis räägib sellest, kuidas üks noor mees endale elukaaslast otsib. Naise otsingud viivad ta nii ööklubidesse, baaridesse kui ka  noorte seas populaarsesse tutvumisportaali Tinder. Kuid kas ta lõpuks naise ka leiab, seda lugege juba ise.

Teos hõlmab 15 luuletust, millest igale eelneb tõestisündinud lühijutt. Autor nimetab neid eellugudeks luuletustele, mina aga pigem ütleks, et selles raamatus on vastupidi – luuletused on järellugudeks lühijuttudele. Ehk siis mitte luuleraamatut ei ole täiendatud lühijuttudega, vaid proosateksti on täiendatud luuletustega.

Tunnistan, et olin enne lugemise alustamist pisut skeptiline, sest arvasin, et raamat, mis räägib ühe noormehe suhteotsingutest, ei ole päris minu „cup of tea”. Aga pean möönma, et raamat ületas mu ootused. Juba esimesest leheküljest alates on teksti pikitud mõnusat huumorit, mis läbib tervet raamatut. Samas ei ole tegemist läbinisti naljaraamatuga, vaid see peidab endas ka tõsisemaid lugusid, minemata siiski liialt melanhoolseks.

Kuigi esialgu võib tunduda, et raamat on mõeldud pigem noortele meestele lugemiseks, siis tegelikult saavad sellega ennast vähem või rohkem samastada kõik, kes kunagi vallalise elu elanud on. Veidrad kohtingud, kummalised lähenemiskatsed, kokkusaamisele ilmumajätmine ja oma elu (ning eriti suhtestaatuse) kohta valetamine on ainult vähesed asjad, millega vallalised (ja suuremal või vähemal määral ka suhtes olevad inimesed) kokku puutuvad.

Jaani auks võib öelda, et kuigi ta kirjutab muuhulgas üsna kummalistest juhtumitest ja inimestest, kes ei käitu just kõige mõistlikumalt, jääb ta kuni lõpuni viisakaks ja ei ürita kedagi häbimärgistada. Tänapäeval, kui paljud inimesed kasutavad autobiograafiaid oma musta pesu pesemiseks, on selline viisakus väga tänuväärt nähtus.

Mulle meeldib, et esimestel lühijuttudel on kirja panemise kuupäevad juures, mis tekitab tunde, nagu loeks kellegi päevikut ja muudab seeläbi suhte autoriga veelgi isiklikumaks. Nii lühikese raamatu puhul on tähtis, et side autoriga tekiks võimalikult kiiresti, muidu saab raamat lihtsalt enne, kui see juhtub, läbi.

Kuigi mulle üldiselt luuletused selles raamatus meeldivad, eriti esimesed kolm, siis pean kahjuks tõdema, et mõned neist on natuke kohmakad. Olen mitut raamatus esinevat luuletust Jaani blogist  varem lugenud ja panin tähele, et need on raamatus muutmata kujul, välja arvatud mõned parandatud kirjavahemärgid jms. Kuigi blogis on tore lugeda algkujul luuletusi ja seeläbi näha autori arengut, siis ma arvan, et luuletust ei pea võtma nagu valmis kirjutatud asja, mida kindlasti hiljem muuta ei tohi. Autor oleks võinud need enne trükki saatmist üle vaadata ja neid natuke kohendada (see on ka koht, kus peaks mängu tulema toimetaja käsi). Samas on raamatut lugedes tunda, et autoril on potentsiaali kirjutada väga häid luuletusi. Nõustun ühe teise arvustajaga, et autor võiks kaaluda vabavärsi proovimist.

Kuna aga tegemist on ikkagi kirjaniku esimese teosega, siis nende kohtade pealt võib julgelt silma kinni pigistada ja seda lihtsalt nautida.

 

Jaan Keskel töötab lisaks luuletamisele Tallinna Keskraamatukogus, ehk kui keegi soovib autogrammiga raamatut, siis teate, kust teda leida. 😉

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Hanna Laasberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 8. juuni 2018 in eesti autor, ilukirjandus, luule

 

Margit Sarapik “Kohtumine sündmuste horisondil”

kohtumineRomaan algab sellega, kui minategelane Anneli saab teisel jõulupühal oma täiskasvanud tütrelt Miialt telefonikõne, mis paneb teda sorima minevikus, kust järsku ilmuvad välja häirivad viirastused. Need viirastused viivad ta tagasi 1984. aastasse, mis avab lugejale ühe Tartu tudengipaari seiklusrikka reisi loomavagunis läbi Venemaa Kesk-Aasiasse. See reis pidi Anneli ja tema kallima Urmase jaoks olema lihtsalt üks rahateenimise võimalus, mis aga kujunes hoopis üheks suureks suhete virrvarriks ja usalduse proovikiviks.

Ajendatuna sündmustest, mis ulatuvad minevikust tänapäeva, rändab minategelane mõttes läbi aja ja ruumi ning püüab neist pöördelistest päevadest justkui salapärase musta augu servalt päästa midagi olulist, millele ta pole siiani julgenud otsa vaadata. See on kohtumine minevikuga, mis võib küll haiget teha, kuid mille tunnistamine on edasiminekuks ainus võimalus.

Lisaks Annelile ja Urmasele on raamatus veel mõned olulised tegelased – punkaritest paarike Sille ja Marks, Tarmo ning vanem meesterahvas Volli. Teoses on nii 1980ndatele omaseid igapäevaelu kirjeldusi, kui ka põnevaid süžeeliine ja läbielamisi, mis paeluvad ja tekitavad uudishimu. Samas on raamatus olemas ka palju inimlikke tundeid nagu armumine, südamevalu, armukadedus, kaotus, taasleidmine jne. Tegemist on kergema sisuga ajaviiteromaaniga, mille ma pigem liigitaks „naistekate“ alla, kuna raamatu lõpp on eriti seebiooperimaiguline. Raamatu teeb huvitavaks, et alles teose lõpus selgub kogu tõde,  kes siis kelle isa ja laps ikkagi oli.

Soovitan seda romaani nendele, keda huvitab 80-ndate elu-olu või näiteks Mehhiko seriaalide austajatele. Romaan „Kohtumine sündmuste horisondil“ on autori teine raamat ja oli 2011. aasta Tänapäeva romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Head lugemist!

Sandra Roots
Pirita raamatukogu raamatukoguhoidja

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse 2011 auhinnatud tööd:

E-raamatukogus ELLU: Janka Leis. Vihmasaatjad

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 29. dets. 2012 in eesti autor, ilukirjandus