RSS

Author Archives: keskraamatukogu

Eric Chaline. Teise maailmasõja salakangelased: Luurajate ja vastupanuliikujate julgustükid

Ilmunud: Äripäev, 2017
Tõlkinud Kersti Aasma

See Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi raamat Äripäeva kirjastuselt sisaldab 55 inimese ankeeti, kes andsid teises maailmasõjas liitlasriikide võitu oma väikese, kuid olulise panuse. Ankeedid on lühikesed ja ajakirja artikli formaadis, nii on neid mõnus lugeda ka suvel, kui ei ole püsivust paksude raamatute ja pikkade peatükkide lugemiseks.

Teisest maailmasõjast on kirjutatud palju raamatuid, kuid enamasti on keskendunud sündmustele rindel või riigi- ja rindejuhtidele, ka luureoperatsioonidele. Selles raamatus on fookuses inimesed, kes oma vapruse ja tegutsemisega muutsid sõja kulgu. Nii mõnestki pole säilinud või teada isegi fotot. Paljud neist hukkusid sõja operatsioonides, saadeti vaatamata oma panusele usalduse kaotuse tõttu vangilaagrisse või hukati riigireetmise eest. Samuti on nii mitmeid uskumatuid põgenemise ja pääasemise lugusid ja pealt näha juhuslikke avastusi teaduses.

Nende valitud elulugude seas on teadlasi, vastupanuliikumise tegelasi, luurajaid ja sõja lõksu jäänud inimesi aidanud vaimulikke ning diplomaate kõikidest Euroopa riikidest USA, Austraalia ja Jaapanini. Nimeliselt võiks välja tuua kuulsa vene helilooja Skrjabini tütar Ariadna, James Bondi prototüübiks olnud šotlane Fitzroy Maclean või spiooni kirjanike poolt „spioonide spiooniks“, „kõigi aegade parimaks spiooniks“ või „ajaloo kõige vingemaks spiooniks“ nimetatud Richard Sorge. Iga ühe puhul püütakse leida põhjuseid, miks ta tegutses, nii nagu ta tegutses. Olgu selle põhjuseks auahnus, põnevusiha, inimlik soov aidata abivajajaid, vaimustus mõnest ideoloogiast või võitlus oma lähedaste ja elu eest.

Vastupanuliikumises osales palju naisi, kes tänu vast leiutatud raadiosidele, said anda oma panuse sõjategevusse info vahetajatena. Samuti oli see esimene sõda, kus olulist rolli mängis ideoloogia – liberalism, kommunism, fašism, antisemitism. Mõlemal poolel leidus inimesi, kes vastandusid riiklikule ideoloogiale või kes tänu sellele muudeti paariaks ning pidid põgenema oma kodumaalt.

 

Vaata leidumust e-kataloogis ESTER

 

Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi raamatud e-kataloogis ESTER

 

Liina Haas
Eestikeelse kirjanduse osakonna bibliograaf

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 8. aug. 2017 in ajalugu

 

Terry Pratchett. Mort

Ilmunud: Varrak, 1999, 2001
Tõlkinud Allan Eichenbaum

Selles reaalsuses asub elu lamedal Kettamaailmal, mis asub nelja hiiglasliku elevandi seljas, mis omakorda seisavad tähekilpkonna Suure A’Tuini kilbil. Tegevus on meie mõistes keskaegne –  poissi, kes loeb ja tunneb maailma käigu vastu huvi, peetakse seal igal juhul imelikuks. Isa on Morti pärast mures, et temast ei saagi nende mõistes asja. Onu soovitab tal kellegi õpipoisiks hakata. Nii nad lähevadki turule, kus Mort vaatab kõigile ametimeestele sügavalt silma ja hirmutab nad ära… Viimaks jääb ta päris üksi turu keskele – kõik teised poisid on värvatud, tema üksi vaid on järel. Lõpuks, südaööl saabub Surm ja võtab ta enda õpipoisiks.

Surma kojas, mis asub kosmoses ja kuhu saab sõita valge hobuse Täpi seljas, on liivakellade kamber, kus Surm võtab igal hommikul välja need, millel liiv hakkab lõppema. Liivakellad tähistavad Kettamaailma inimeste eluiga. Seal on ka raamatukogu, kus on kõigi elulood kirjas – need raamatud kirjutavad ennast ise muudkui edasi. Seal meeldibki Mortile kõige enam viibida kui ta just parasjagu Surmaga ringkäigul kaasas pole. Ringkäigul käies näevad neid vaid võlurid ja kassid.  Kui inimene sureb, siis tõmbab Surm tema kaela juurest õhkõrna vikati läbi ja nad saavad temaga peale surma rääkida. Lõpuks muutub hing pallikeseks ja Surm kogub selle kokku.

Surm saab ilmselt Mortist inspiratsiooni, sest ühel õhtul otsustas ta minna inimlikke asju õppima ja jättis töö täies ulatuses Morti hoolde. Mort, kes on surelik ja vaatab asjadele tahes-tahtmata ehk pisut teisiti kui Surm, suudab selle olukorra ikka päris keeruliseks ajada. Tekib kaks reaalsust – üks tõeline ja teine Morti kujundatud.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER: 1999 aasta trükk, kordustrükk 2001

 

Kadri Kuurberg
Vabatahtlik

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 5. aug. 2017 in fantaasiaromaan, ilukirjandus

 

Madli Puhvel. Lydia Koidula elu ja aeg

Ilmunud: Ajakirjade Kirjastus, 2016

Raamat on kirjutatud tõetruult ja huvitavalt, lausa teaduslikult on põhjendatud meie kõigi aegade ühe suurima, kui mitte öelda kõige mainekama luuletaja elulugu.

Meeldivalt usalduslikuks muudab kirjutatu autori ausameelne ja inimlikult mõistev kirjutamismaneer. Inimlikke nõrkusi ei mõisteta hukka, vaid nenditakse – keegi pole neist prii.

Huvipakkuv on ajastu kirjeldus, milles saksakeelne ja eestimeelne luuletaja elas. Sidemete katkemine õe ja vendadega sellelt pinnalt – olla eestlane või sakslane – oli luuletajannale eriti valus.  Kreutzwaldi poolt Koidulaks ristitud eesti luule suurkuju uskus siiralt oma rahva – eestlaste tulevikku.

Nukra refräänina saadab kirjapandut süstemaatiline meeldetuletus tema saabuvast surmast.

Tegemist on suurepärase raamatuga kirjanduse ja ajaloo huvilisele.

Raamat on hästi kirjutatud eesti rahva ühest suurkujust tema ajastul!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Eve Lausma
Laagna raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 4. juuli 2017 in kirjandusteadus, luule

 

Alex Lepajõe. Põgenemine. I osa.

 

Ilmunud: Jõe & Laan, 2017

“Põgenemine” on endise tuntud teleajakirjaniku Alex Lepajõe tõsielulistel sündmustel põhinev raamat 1984. aastal aset leidnud  põgenemisest Nõukogude Eestist välismaale. Autor jutustab avameelse loo põgenemise üksikasjadest, esimestest kuudest võõras kultuuriruumis ja püüdlustest uue keskkonnaga kohaneda. Seda kõike teadmises, et tagasiteed Nõukogude Eestisse enam ei ole.

Kuna tegemist on tõsielulise raamatuga ning Alex Lepajõed ei saa kindlasti pidada klassikaliseks kirjanikuks, vajab mõtestamist tema kuvand tänapäeva Eestist. Lepajõe on tuntud inimene ja kahtlemata mõjutab see arvamusi tema raamatu kohta. Seetõttu on võimalik, et raamatu  kohta kujundakse arvamus isegi juba enne selle lugemist. Nõukogude ajal elanud inimestele sai Alex Lepajõe tuntuks põgenemisega Nõukogude Liidust välismaale. Minule, kui hiljem sündinule meenub Lepajõe eelkõige üle 10 aasta tagusest telesaatest “Täna õhtul Alex Lepajõe”, kus ta peamiselt seltskonnaajakirjandusest tuntud inimestele otsesaates julgeid küsimusi esitas ning nii mõnigi kord selle eest ajakirjaduse vahendusel hiljem saatekülaliste poolt teravat kriitikat pälvis. Kuid saade oli põnev ja selle vaadatavus kõrge. Seetõttu seostub Lepajõe paljudele inimestele meelelahutusega.

ETV saates “Hommik Anuga” tunnistas Alex Lepajõe, et raamatu kirjutamine polnud tema jaoks kerge. Aprillis ilmus ajalehes Kes-Kus arvustus, kus Lepajõed peeti rumalaks ja kaheldi tema oskuses raamatut kirjutada. Kuid raamatut lugedes selgus juba esimestel lehekülgedel, et Lepajõe on kirjutanud väga tugeva teksti ning Kes-Kus´is ilmunud arvustuse autor polnud suure tõenäosusega leidnud aega raamatu lugemiseks. Tegemist on keeleliselt väga heal tasemel oleva  tekstiga, mille sündmustik on põnev. Ehkki on teada, et Lepajõe on tänapäeval heal majanduslikul järjel olev keskealine pereisa, tekib raamatut lugedes pidevalt mõte, mis saab edasi ja kuidas ta raskest olukorrast välja tuleb. Tegemist on intelligentse tekstiga, mis kirjeldab Nõukogude ja lääne ühiskonna toimist ning nende erinevusi, kirjeldab rootslaste suhtumist pagulastesse ning selgitab, kuidas mõtles ta toonasest sündmustest 23 aastaselt ning kuidas vaatab ta neile tagasi tänapäeval, 55 aastasena. Minule, kui Nõukogude aega mittemäletavale noorele inimesele oli väga põnev lugeda, mida Lepajõe arvab toonases Eestis levinud suhtumisest töötamisse ja poliitikasse. Raamatus jutustab Lepajõe ka oma naissuhetest, kuid seda igati väärikalt ja ilma ebavajalike liialdusteta. Kuid need inimesed, kes raamatust kergemat meelelahutust otsivad, ei pea lõpuni pettuma. Vahel on autor oma tõsiseid mõtteid teinud huumoriga värvikamaks.

Teos sobib lugemiseks kõigile ajaloo- ja kultuurihuvilistele.

 

Vaata leidumist e-kataloogis ESTER

 

Aimur-Jaan Keskel
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; 13. juuni 2017 in biograafiad-memuaarid, ilukirjandus

 

Tuomas Kyrö. Kõike head, toriseja!

Ilmunud: Varrak, 2017
Tõlkinud Kadri Jaanits

 

Muheda huumoriga raamatu peategelane on üks torssis vanamees, kes on otsustanud kõike enda elus juhtida kuni lõpuni välja. Niisiis mööduvad tema päevad nii oma naise poputamisega hooldekodus kui ka kodus iseendale järelhüüde koostamise, kirstu ja hauapuu meisterdamisega…

Ühel päeval jäi ta aga peale kirstu „proovimist“ sinna sisse magama. Ärgates hõigete peale, üritas ta küll sealt kähku välja saada (no, saadetaks ju ilmselt hullumajja kui leitaks vanamees kirstus magamast!), kuid tegi hoopis kogu kirstuga „eskimopöörde“ …

Teos on täis heietusi ning mõtisklusi läbi huumori. Peategelane mõtleb kogu oma elu üle järele, nendib oma vigu ning lõppkokkuvõttes jõuab nii endas kui elus selgusele. Samuti paneb ta paika ka oma poja elu.

Eesti keeles on ilmunud varem samalt autorilt „Kerjus ja jänes“ (Tänapäev, 2012), mida tasub samuti lugeda.

Head lugemist ja muhelemist!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Helen Reiser-Liim
Nõmme raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 6. juuni 2017 in ilukirjandus

 

Margit Sarapik. Õhku joonistatud naeratus

Ilmunud: Tänapäev, 2017

„Õhku joonistatud naeratus“  on Kirjastus Tänapäev 2015. aasta noorteromaani äramärgitud töö.

Peategelane, noor kõrgushüppajast tulevikutalent, Britt leiab end ühel hetkel haiglavoodist teadmata, kuidas ta on sinna sattunud. Tervise paranedes taastub ka järk-järgult mälu, mis on kui reis ajas kuni käesoleva ajani.  Kuigi füüsiline paranemine läheb omasoodu, siis hinge osas on vaja ise vaeva näha ja sealjuures mängib suurt rolli tema palatikaaslane Jasmin. Tüdrukutest saavad väga head sõbrannad ja Britt saab viimaks elus edasi liikuda oma valitud rajal ja just sellise kiirusega nagu talle sobib. Viimaks saab ta olla vaba ja tavaline noor tütarlaps nagu ta seda oli soovinud.

Ent kõik ei lõppe kahjuks hästi … Aga seda saate juba raamatust ise lugeda.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Helen Reiser-Liim
Nõmme raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 31. mai 2017 in ilukirjandus, noorsooromaan

 

Norman Ohler. Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis

Ilmunud: Helios Kirjastus, 2017
Tõlkinud Elina Adamson

 

II maailmasõja käsitlusi on ilmunud erinevaid, võiks öelda, et II maailmasõda on enim uuritud periood maailma ajaloos. Sõja ühte võtmeisikut, Adolf Hitlerit on samuti uuritud erinevatest vaatepunktidest.

Sõjasündmustele ja Adolf Hitleri tegudele annab uue vaatepunkti Norman Ohler. Oma uurimuses käsitleb ta uimastite kastutamist II maailmasõjas.

Hitleri võimule tulekuga algas suur sõda uimastite ja nende kasutamise vastu Kolmandas Reichis, mis lõpeb sellega, et riigijuht, kõrgemad sõjaväelased ning lisaks sõdurid ja tavakodanikud olid sõltuvuses erinevatest kangematest ainetest.

Loetud raamat tekitas palju küsimusi.

Kas II maailmasõja algus oleks kulgenud teisiti, kui sõduritele poleks antud pervitiini? Kui palju mõjutas sõja lõppu Hitleri sõltuvus erinevatest narkootilisest ainetest? Kas kainena oleks Hitleri käsud teised olnud?

Raamat otseseid vastuseid anna, aga paneb mõtlema võimalikele teistele lahendustele.

Autor Norman Ohler on teinud põhjaliku eeltöö. Töötatud on läbi suur hulk arhiivimaterjale, mis varem kättesaadav polnud.

Raamat pole kindlasti kerge lugemine. Hea, kui on olemas ka taustteadmised II maailmasõja sündmuste kohta. Samas on tekst voolav ja kaasahaarav.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Sigrid Teppart
Sõle raamatukogu raamatukoguhoidja

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 30. mai 2017 in ajalugu