RSS

Category Archives: ajalugu

Alaine Polcz. Naine rindel: peatükk minu elust

Ilmunud: Koobakene, 2017
Tõlkinud Reet Klettenberg

 

“Naine rindel” on ungari kirjaniku ja psühholoogi Alaine Polczi (1922-2007) autobiograafiline teos noore, 19-aastase värske abielunaise kaootilisest põgenemisest läbi teise maailmasõja lõpuheitlusest räsitud Ungari.

A-5 formaadis raamatuke on rahulikus, kiretus stiilis tagasivaade toimunule alates peategelase abiellumisest 27. märtsil 1944, neljandal sõja aastal, kuni sõja lõpuni. Segunevad kohad: Transilvaania, Ungari, Rumeenia; rahvused: juudid, katoliiklased ja kalvinistid; sõdurid: sakslased, venelased, rumeenlased, ungarlased. Ja üle kõige nälg, külm, täid, haigused, mustus ja vägivald, vägivald, vägivald.

Abielu on ebaõnnestunud, mees kohtleb armastavat naist külmalt ja tõrjuvalt, petab teda juba pulmareisi ajal ning nakatab suguhaigusse. Sõja lõpukuudel on peategelane Csakvaris, mis käis vene ja saksa vägede käest korduvalt läbi. Karta tuli mõlemaid, kuid jutustus sellest, mida tegid venelased naistega, on õõvastav. Grupivägistamise kohta kasutab kirjanik väljendit “viidi ära”, selgitab, kuidas toimub selgroomurdmine. Kõike seda kirjeldatakse eemalviibivalt, emotsioonitult, kuid lõppkokkuvõttes jääb üle üksnes imestada, kui tugev võib olla inimene, naine.

Ei ole kerge lugemine, kuid köitev.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Anne-Mari Vunder
Männiku raamatukogu vabatahtlik.

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13. apr. 2018 in ajalugu, biograafiad-memuaarid

 

Bill Bryson. Maakera kuklapoolel: rännud päikesest kõrbenud riigis

Ilmunud: Hea Lugu, 2017
Tõlkinud Piret Lemetti

Austraalia on minu jaoks alati tähendanud midagi kauget, teistsugust ja salapärast. Tuleb tunnistada, et seda kõike ta on. Paljud meist sooviksid kasvõi korra oma elu jooksul seda huvitavat mandrit külastada. Mina võtsin ette kirjandusliku rännaku ja sain suurepärase elamuse võrra rikkamaks. Soov päriselt reisida sellesse erakordsesse paika maakera kuklapoolel tõusis veelgi. Paljuski tänu Ameerikas sündinud, kuid peamiselt Suurbritannias elanud reisikirjaniku William McGuire Brysoni humoorikale reisikirjeldusele Austraaliast. Autor on andnud põhjaliku ülevaate sealsest loodusest, inimestest, ajaloost, poliitikast ja teinud seda huvitavalt ning kaasahaaravalt. Raamat ilmus esmakordselt juba 2000. aastal, eesti keelde tõlgiti see alles 2017. aastal.

Bill Bryson seikleb piki Austraalia rannikut, kord maailma pikimal sirgel raudteel, kord täiesti tühjal maanteel, sõites läbi kõrbe tuhandeid kilomeetreid. Bill Bryson kirjeldab olukorda rongis, kus rööbaste kõrval oli silt infoga: „Järgmise 862 kilomeetri jooksul puuduvad võimalused toidu või kütuse hankimiseks“.

Eraldi mainimist väärib Austraalia loodus. Kaheksakümmend protsenti kõigist Austraalias leiduvatest taimedest ja loomadest eksisteerivad vaid sellel kontinendil. Ainuüksi 14 maoliiki Austraalias on surmavad. Siin elab ka maailma kõige mürgisem madu, taipan. Ujuma minnes tuleb arvestada täringmeduusi olemasoluga. Tegemist on hapra ja läbipaistva õisloomaga, mis on samuti maailma mürgiseim. Väidetavalt ei ole ükski valu selle meduusi nõelamisel tekkivaga võrreldav. Ujuma minnes tuleb arvestada ka haide ja krokodillidega. Kuulsaks kohalikuks ohuallikaks on Austraalia lehterämblik, maailma kõige mürgisem putukas. Selline Austraalia juba kord on. Kubiseb kõiksugustest ohtudest, olles samal ajal huvitav. Hoolimata sellest on inimesed seal õnnelikud, rõõmsameelsed, töökad ja usaldusväärsed.

Bill Bryson tõdeb mõningase kahetsusega, et me pöörame maakera kuklapoolel olevale väga vähe tähelepanu. Samas tuleb tunnistada, et tegemist on tõepoolest stabiilse, tubli ja rahuliku riigiga. Raamatu lõpus muutub autor taas melanhoolseks: „Elu Austraalias läheb edasi ja mina ei kuule sellest midagi. Aga ühte ma teile ütlen: see on ennekõike meie endi kaotus“. Nõustun siinkohal täielikult autoriga.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe samalt autorilt ka:


„Kõiksuse lühiajalugu : teekond Suurest Paugust inimeseni“. Pegasus, 2006

„Ei siin ega seal : reisid Euroopas“. Tänapäev, 2011

„Ringkäik kodumajas : eraelu lühilugu“ . Pegasus, 2011

„Üks suvi : Ameerika 1927“. Hea Lugu, 2016

Ülestähendusi väikeselt saarelt : ameeriklane Suurbritannias“. Eesti Raamat, 2018

 

 

Karin Pere
Sääse raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10. apr. 2018 in ajalugu, kultuur, loodus, reisikiri

 

Jaak Juske. Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist

Ilmunud: Pegasus, 2017

Eesti riigi suurjuubeliks projekti raames kogutud aja vältel talletunud lookesi Eesti Vabariigi 100-aastasest ajaloos. Juhtumisi ja seiku, mida on kuuldud lapsepõlves vanematelt ja vanavanematelt nagu suurõnnetus Kilingi-Nõmmel, Männiku laskemoonaladude plahvatus või meie laululava ehitus, mis tulevad tuttavad ette ja mõni, mis puudutas ehk ennastki – muusikali „Pipi“ esimene lavastus või meie kangelaste Paul Kerese ja Georg Otsa lahkumine – mäletan neid tohutuid leinajate masse ümber Estonia kontserdi- ja teatrimaja, kes soovisid suurkujudega  hüvasti jätta. Tšernobõli katastroofi ja Estonia huku valus puudutus. Tänastele noortele  teadmata ja tundmata sündmused, mis ei tohiks unustusse vajuda.

Härra Juske lihtsad ja selged  artiklid. Tõele au andes, ei leia ilmselt ajaloolane sealt midagi uut, kuid tavalugejale on nii mõnigi teadmine uus, huvitav ja isegi ehk põnev. Kasvõi seegi, et meie seas on veel elus inimesi, kes viibinud meie riigi sünni juures, küll lapsena, aga uhke tunne võib neil ikka olla.

Autori sõnul ei olnud valikute tegemine kerge. Ärgu autor  pööraku tähelepanu mõne inimese süüdistusele blogipostituste või artiklite kaaperdamises, ja seda enam, et ka Juske ise tunnistab, et ei pidanud autoritega läbirääkimisi ning ei viidanud korralikult, aga ajalugu peaks kuuluma kõigile ja usun, et ka autor on tänulik iga uue killu eest, mis toob valgust meie ühisele minevikule.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; 2. märts 2018 in ajalugu, Eesti

 

Heiki Pärdi. Eesti argielu: teekond moodsasse maailma

Ilmunud: Tänapäev, 2017

Ega me eriti ei mõtle igapäevaste asjade tähenduse üle. Või selle peale, kuidas meile nii argiseid ja iseenesestmõistetavaid toimetusi tehti (või siis ei tehtud) umbes sada aastat tagasi.  See, mis on tänapäeval paljudele esmatähtis, ei olnud tollal üldse oluline. Võib tunduda kummaline, et kunagi on antud välja reeglid lauakommete kohta, kus on kirjas, et lauas ei tohtinud röhitseda, sülitada, oksendada ega nina kuuehõlma sisse või käega nuusata.

Raamatus on juttu eestlaste argielust ja hügieenist ning kuidas me viimase 150 aastaga keskaegsetest talupoegadest moodsateks eurooplasteks oleme muutunud. Autor on kasutanud väga põnevat sanitaartopograafilist andmestikku aastaist 1922-1927, mida tehti Eesti Vabariigi algusaastatel. Leiti, et on vaja teada saada, milline on meie rahva, riigi ja maa olukord meditsiinilisest või arstiteaduslikust seisukohast.

 

Väljavõte sanitaartopograafiliste andmete kogust:

Eluruum on kuni 3 m kõrge (vilja, rehe kuivatamiseks). Rehealune kõrvuti eluruumiga. Rehe all loomad. Sõnniku tasapind rehe all palju kõrgem kui eluruumides põrand: selle tagajärjel tekivad tuppa läbi lagunend vaheseina virtsa ojad. Toa põrandal alalised haisevad virtsa ojad. Õhk mürgitud igasugusest roppusest, sõnnikust, toidujäänustest söögilaual. (Nähtavasti  koristatakse toidu lauda äärmisel ruumipuudusel ainult). See vana 100- aastane talu, oli kõige mustem, ropem, haisevam ja kitsam terves vallas – mispärast?

 

Lisaks on kirja pandud paljude inimeste isiklikke ja värvikaid mälestusi:

Naabrinaine pesi ennast üleni ainult kaks korda aastas: jaanipäevaks ja jõuludeks. Vanaks elas, isegi väga vanaks, kaugelt üle 90 aasta. Muidugi siis, kui ta 88-selt vanadekodusse viidi, hakkas ta normaalselt „vett ja vilet“ saama, aga enne – sa taevas, kui mustad olid ta käed! Aga muidu oli ta tore vanainimene, toredam kui mitu puhast kokku.

 

Lugedes saab teada, kuidas muutus arusaam avalikust ja privaatsest, kuidas seoses sellega muutusid üksikisiku suhted nii kodus pere keskel kui avalikus ruumis. Seoses isiksuse individualiseerimisega toimusid suured muutused ka suhtumises lastesse ja lastekasvatusse.

Autor on ühes intervjuus täheldanud, et eestlased ei ole kellegagi võrreldes räpasemad, puhtamad või teistsugused. Kõikjal oli täpselt seesama, võib-olla väikese ajalise nihkega siia- või sinnapoole.

Väga põnev ja silmiavardav lugemine. Eriti kui proovida ennast mõttes elama panna sellesse aega, kui kombed ja harjumused olid sootuks teistsugused.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Jana Must
Nurmenuku raamatukogu raamatukoguhoidja

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 2. dets. 2017 in ajalugu, Eesti, kultuur

 

Eric Chaline. Teise maailmasõja salakangelased: Luurajate ja vastupanuliikujate julgustükid

Ilmunud: Äripäev, 2017
Tõlkinud Kersti Aasma

See Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi raamat Äripäeva kirjastuselt sisaldab 55 inimese ankeeti, kes andsid teises maailmasõjas liitlasriikide võitu oma väikese, kuid olulise panuse. Ankeedid on lühikesed ja ajakirja artikli formaadis, nii on neid mõnus lugeda ka suvel, kui ei ole püsivust paksude raamatute ja pikkade peatükkide lugemiseks.

Teisest maailmasõjast on kirjutatud palju raamatuid, kuid enamasti on keskendunud sündmustele rindel või riigi- ja rindejuhtidele, ka luureoperatsioonidele. Selles raamatus on fookuses inimesed, kes oma vapruse ja tegutsemisega muutsid sõja kulgu. Nii mõnestki pole säilinud või teada isegi fotot. Paljud neist hukkusid sõja operatsioonides, saadeti vaatamata oma panusele usalduse kaotuse tõttu vangilaagrisse või hukati riigireetmise eest. Samuti on nii mitmeid uskumatuid põgenemise ja pääasemise lugusid ja pealt näha juhuslikke avastusi teaduses.

Nende valitud elulugude seas on teadlasi, vastupanuliikumise tegelasi, luurajaid ja sõja lõksu jäänud inimesi aidanud vaimulikke ning diplomaate kõikidest Euroopa riikidest USA, Austraalia ja Jaapanini. Nimeliselt võiks välja tuua kuulsa vene helilooja Skrjabini tütar Ariadna, James Bondi prototüübiks olnud šotlane Fitzroy Maclean või spiooni kirjanike poolt „spioonide spiooniks“, „kõigi aegade parimaks spiooniks“ või „ajaloo kõige vingemaks spiooniks“ nimetatud Richard Sorge. Iga ühe puhul püütakse leida põhjuseid, miks ta tegutses, nii nagu ta tegutses. Olgu selle põhjuseks auahnus, põnevusiha, inimlik soov aidata abivajajaid, vaimustus mõnest ideoloogiast või võitlus oma lähedaste ja elu eest.

Vastupanuliikumises osales palju naisi, kes tänu vast leiutatud raadiosidele, said anda oma panuse sõjategevusse info vahetajatena. Samuti oli see esimene sõda, kus olulist rolli mängis ideoloogia – liberalism, kommunism, fašism, antisemitism. Mõlemal poolel leidus inimesi, kes vastandusid riiklikule ideoloogiale või kes tänu sellele muudeti paariaks ning pidid põgenema oma kodumaalt.

 

Vaata leidumust e-kataloogis ESTER

 

Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi raamatud e-kataloogis ESTER

 

Liina Haas
Eestikeelse kirjanduse osakonna bibliograaf

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 8. aug. 2017 in ajalugu

 

Norman Ohler. Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis

Ilmunud: Helios Kirjastus, 2017
Tõlkinud Elina Adamson

 

II maailmasõja käsitlusi on ilmunud erinevaid, võiks öelda, et II maailmasõda on enim uuritud periood maailma ajaloos. Sõja ühte võtmeisikut, Adolf Hitlerit on samuti uuritud erinevatest vaatepunktidest.

Sõjasündmustele ja Adolf Hitleri tegudele annab uue vaatepunkti Norman Ohler. Oma uurimuses käsitleb ta uimastite kastutamist II maailmasõjas.

Hitleri võimule tulekuga algas suur sõda uimastite ja nende kasutamise vastu Kolmandas Reichis, mis lõpeb sellega, et riigijuht, kõrgemad sõjaväelased ning lisaks sõdurid ja tavakodanikud olid sõltuvuses erinevatest kangematest ainetest.

Loetud raamat tekitas palju küsimusi.

Kas II maailmasõja algus oleks kulgenud teisiti, kui sõduritele poleks antud pervitiini? Kui palju mõjutas sõja lõppu Hitleri sõltuvus erinevatest narkootilisest ainetest? Kas kainena oleks Hitleri käsud teised olnud?

Raamat otseseid vastuseid anna, aga paneb mõtlema võimalikele teistele lahendustele.

Autor Norman Ohler on teinud põhjaliku eeltöö. Töötatud on läbi suur hulk arhiivimaterjale, mis varem kättesaadav polnud.

Raamat pole kindlasti kerge lugemine. Hea, kui on olemas ka taustteadmised II maailmasõja sündmuste kohta. Samas on tekst voolav ja kaasahaarav.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Sigrid Teppart
Sõle raamatukogu raamatukoguhoidja

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 30. mai 2017 in ajalugu

 

Klabund. Borgiad: ühe perekonna romaan                 Heinrich Büttner. Lucrezia Borgia: XV sajandi huvitavaim naine                                              Maike Vogt-Lüerssen. Lucrezia Borgia: paavsti tütre elu renessansiajal

Klabund.
Borgiad: ühe perekonna romaan
Ilmunud: Monokkel, 2003
Tõlkinud Uno Liivaku

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Heinrich Büttner.
Lucrezia Borgia: XV sajandi huvitavaim naine
Ilmunud: Monokkel, 1993

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Maike Vogt-Lüerssen.
Lucrezia Borgia: paavsti tütre elu renessansiajal
Ilmunud: Olion, 2006
Tõlkinud Katrin Kaugver

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Kui lähtuda kahest esimesest autorist, siis jääb tõenäoliselt väga väär ettekujutus 15. -16. sajandi vahetuse ühest silmapaistvaimast naisest. Need raamatud on äärmiselt naiivsed (Klabund) ja vasturääkivad, toetuvad pigem kaasaegsete pahatahtlikule laimule ning Borgiate mõjukate vaenlaste  kurjadele  kuulujuttudele Lucreziast kui tahtejõuetust ja nõrgast, samas liiderlikust ja kättemaksuhimulisest naisest (Büttner), samuti tema lähedastest ning lähikondsetest. Enamus kuulujutte tõenäoselt olid põhjustatud Lucrezia väga soojadest suhetest oma vendade Cesare ja Juani ning isa ja tema tütrest lemmiklapse heast läbisaamisest. Vast mängis oma rolli ka isa, paavst Aleksander VI liiderlikkus vaatamata tolle antud kasinusvandele. Kuid on ka tõsiseltvõetavat materjali, millele toetudes ilmselt on võimalik sellest äärmiselt huvitava elukäiguga naisest saada enam-vähem tõesem ja ausam pilt.

Maike Vogt-Lüersseni biograafiline raamatuke toetub Lucrezia kaasaegsete kirjadele, ülestähendustele ning dokumentidele, eeskätt paavstide sakslasest tseremooniameister Johann Burchardi päevikule alates aastast 1483, mil Lucrezia oli vaid 3-aastane kuni Burchardi surmani 1506. aastal, samuti ka Lucrezia enda ning tema pereliikmete kirjadele ja dokumentidele. Ja nagu väidab autor, ei jää tõde oma põnevuselt alla vaenlaste levitatud kuulujuttudele.

Tolle aja kõrgest soost naine ei saanud kunagi valida oma elu südame järgi, vaid ta oli enamasti poliitiliste kauplemiste, kokkulepete ja õukonnamängude ohver. Nii ka Lucrezia, kes oli vaatamata armastusele ja lemmiklapse staatusele isale siiski poliitiline vahetuskaup kirikuriigi mõjuvõimu suurendamiseks. Nii kujunes pidevate abielude liitmiste ja lahutamiste tulemusel paavsti tütre elu üsnagi kurvaks, üksildaseks, täis kaotuskibedust, vääritimõistmist, kuigi ümbritsetuna rikkusest ja kaunitest kunstidest.

Raamatud ajaloohuvilisele, mis tekitavad vastakaid tundeid.

 

Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28. apr. 2017 in ajalooline romaan, ajalugu, ilukirjandus