RSS

Category Archives: arhitektuur

Anu Seidla, Riin Alatalu. Boris Dubovik: “Vanalinn, minu lemmik!“: Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi

Ilmunud: MTÜ Eesti ICOMOS ja Ajakool OÜ, 2016

73 aastat tagasi märtsipommitamises said nii barokne Narva kui ka keskaegne Tallinn suuri kahjustusi. Kuid täna on nii, et üks neist on taastatud ja turistide lemmik, teine aga unustuses ning igav ja ilmetu.

Pärast teist maailmasõda oli Euroopas hulgaliselt sõjas purustatud vanu ajaloolisi linnasüdameid, mis taastati. Millised võimalused on linna taastamiseks? Millised võimalused valiti Prahas, millised Varssavis? Kas täna tehtaks teistsuguseid valikuid? Millised majanduslikud ja millised ideoloogilised ning poliitilised takistused olid Tallinna vanalinna taastamisel? Kas poola restauraatorid rikkusid Vanalinna ära? Miks ei ole siiani valmis ehitatud Linnateatri maja?

Tallinna Vanalinna muinsuskaitseala loomise 50. aastapäevale ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kandmise 20. aastapäevale pühendatud raamatus pajatab pea pool sajandit ajalooliste hoonete restaureerimisega tegutsenud Boris Dubovik lugusid Tallinna vanalinna majade restaureerimisest, meenutab arhitekte, kunstiajaloolasi ning arhitektuuriajaloolasi, kes pühendasid sellele oma elu.

Ja veel küsimusi, mis tulevad seda raamatut lugedes mõtteisse:

Mis tähtsus on ühel ajaloolisel majal?

Kui vanad on majad Tallinna vanalinnas?

Milline oli Tallinn keskajal?

Linn kui bränd?

 

Raamatust leiab rohkelt lugemissoovitusi vanalinna majade ajaloost ning nende taastamiseks tehtud uurimustöödest. Samuti leiab siit mõned artiklid, mis ilmunud ajalehtedes juba aastakümnete eest, kuid iseloomustavad tollaseid vaateid Vanalinna restaureerimisele. Fotosid raamatus on nii Tallinna linnaarhiivist, Vanalinna Restaureerimise Valitsuse arhiivist, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Tartu Ülikooli Kunstiajaloolisest fotokogust, Eesti Rahvamuuseumi fotokogust, paljudest erakogudest jne ning majad nendel on üles pildistatud eelmise sajandi alguses, pärast sõda ja pärast restaureerimistööde teostamist.

 

Soovitan seda raamatut kõigile Indrek Hargla apteeker Melchior Wakenstede lugude austajatele, sest siit raamatust saab selgeks, mis on dornse ja mis – diele. Samuti on see raamat kõigile vanalinna sõpradele.

 

Vaata leidumust e-kataloogis ESTER

Vaata lisaks valikut Boris Duboviku kirjutatud artikleid Eesti artiklite andmebaasis ISE

 

Liina Haas
eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10. märts 2017 in ajalugu, arhitektuur

 

Rein Muuluka. Abandonia: Eestimaa mahajäetud paigad

prantsIlmunud: Tänapäev, 2016

Varemed oma olekuga tõmbavad mind ligi ja samal ajal ka pelutavad. Nendes on midagi maagilist. Nad on lummavad. Vaatad neid mahajäetud ja hooletusse jäänud ehitisi ja mõtled, et kes olid inimesed, kes need hooned ja mõisad lõid, mida nad tundsid ja mõtlesid. Ja lõpuks – miks jäid need hooned hooletusse. Kahju on käest lastud ilusatest mõisatest ja kindlustest. Nõukogudeaegsed hooned mulle millegipärast nii hinge pole pugenud.

Selles raamatus on üle kahesaja pildi Eestis asuvatest ja hiljuti asunud tähelepanuväärsematest mahajäetud paikadest. Piltide all on tutvustav tekst, millega tegu, milleks hoonet kasutati ja miks maha jäeti ning mis temast tänaseks on saanud. Rõhk on 20. ja 21. sajandil kasutuseta jäänud kohtadel ja ehitistel üle Eesti. Käesoleva raamatu valmimise käigus külastas autor Eesti mõisaid, koole, kirikuid, pommivarjendeid, kolhoosi- ja sovhoosirajatisi, kaevandusi, raketibaase, kortermaju, vabrikuid ja muid inimtekkelisi paiku.

Fotod on must-valged ja ilmselt see annabki neile selle lummava efekti. Värvilistena ei oleks need pooltki nii mõjuvad.

Raamatus ei ole ainult pildid. Lisaks piltide allkirjadele on piltide vahel ka tekstilõigud, mille kaudu jutustatakse ajalugu. Natuke on mõisate kujunemisest, esimese Eesti Vabariigi ajast, nõukogude ajast kuni tänapäevani. Sissejuhatuses kirjutab autor päris pikalt varemetest filosoofilisest vaatenurgast.

Lõpus on toodud veel fotod mahajäetud hoonetest. Autor on lasknud mõned aastad mööda minna ja siis on ta neid uuesti pildistanud. Fotod annavad väga ilmekalt edasi, mis nende aastatega muutunud on.

Selle raamatu lugemine-sirvimine oleks edenenud kiiresti, aga ma võtsin teadlikult selle raamatu nautimiseks aega. Väga omapärane ja huvitav teos. Soovitan seda teilegi.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; 29. nov. 2016 in ajalugu, arhitektuur, Eesti, fotod

 

Jüri Kuuskemaa. Vana Tallinna pärimused ja tõsilood

vana-tallinn_web-500x500Ilmunud: Hea lugu, 2016

Härjapea, Kolõvan, Lyndanise, Reval, Tallinn – heal lapsel mitu nime. Jüri Kuuskemaa kasutab selles raamatus meie silmadele ja kõrvadele kõige harjumuspärasemat neist – Tallinna. (Harjumuspärane siis mitte-baltisakslastele, kes kasutavad seni Revali nime). Samas jutustab ta nende kõigi nimede loo ja seletab lahti nende tausta (loomulikult nii palju kui allikatest leida on).

Raamat annab väga põhjaliku ülevaate Tallinna ajaloost nii läbi ajalooliste sündmuste kui ka arhitektuuri. Tihti on ühte peatükki kokku pandud ehitusalased faktid, legendid ja tõsilood. Vahel kuivaks muutuvate faktide hulka on Jüri Kuuskemaa puistanud viiteid ja märkusi tänapäeva kohta. Näiteks selle kohta, et üla- ja ala-linna suhted on endiselt keerulised või sellest, kuidas tema pojapojale meeldib Eesti Ajaloomuuseumis kappi peituva draakoni etendus.

Lähemalt on arhitektuuri osas peatutud sakraalehitistele ning haldjatele, pühakutele ja lohelistele meie vanalinna ehitiste juures. Oleviste kiriku ehitamisest räägib autor ära nii pärimusliku kui ka ajaloolistel allikatel põhineva loo. Loheliste peatükis kirjeldab autor kaitseolendeid-kaunistusi vanalinna majadel – lohesid, basiilikuid, greife, aspisid, lõvisid, draakoneid, kratte.

Põhjalikult on analüüsitud ka raekojas leiduvaid kaunistusi ja mööblit. Kõrvale ka mõni seik raekoja ajaloost, mis mõne kujundi ilmnemist lahti seletab.

Arhitektuurist ülevaate andmise järel keskendub Jüri Kuuskemaa algul dominiiklaste ordu tegevusele Tallinnas. Lähemalt kirjeldab ta dominiiklaste kloostri igapäeva, vaatleb koolitülisid kloostri ja rüütelkonna vahel ning lõpetab dominiiklaste hävitamisega reformatsiooni järel.

Sealt liigub autor sujuvalt 17. sajandi nõiaprotsesside juurde, kus ta jutustab juhtumitest ka Vanast Tallinnast väljaspool. Edasi seletab ta lahti käsitööliste mässu 1661. aastal ning põhjuse, miks on Huecki maja ette lubatud puid istutada. Kes Tallinna vanalinnas ringi jalutanud, on ilmselt märganud, et seal ei ole väljaspool parke puid. Hueck sai puude istutamiseks aga eriloa. Kellelt? Tuleb lugeda, et teada saada.

Viimaseks peatuseks, enne tondijutude juurde minekut, on kergemeelse hertsogi muumia lugu. Tegemist on ühe kireva elusaatusega mehe muumia leidmise, eksponeerimise ja matmise looga.

Viimase osa teosest moodustavad kummalised juhtumid ühes Lühikese jala majas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga hariva ja huvitava lugemisega. Teos annab hea ülevaate Tallinna vanalinnas toimunust läbi sajandite ning paneb nendel munakivitänavatel käies uusi asju jälgima ning tähele panema. Soovitan soojalt kõigile tallinlastele ja muidu ajaloohuvilistele.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Stiina Sild
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 11. okt. 2016 in ajalugu, arhitektuur, Eesti, legendid