RSS

Category Archives: fantaasiaromaan

Maria Turtschaninoff. Maresi: Punase kloostri kroonikad

Ilmunud: Varrak, 2017
Tõlkinud Marja Aaloe

Sündmused toimuvad ühel üksikul saarel asuvas kloostris, mis on pelgupaigaks naistele ja tüdrukutele, kes sinna ühel või teisel põhjusel on pagenud.

Raamatu peategelane, neli aastat tagasi kloostris oma uut elu alustanud 13-aastane Maresi on end  sisse seadnud ja tunneb elust ning  uute teadmiste omandamisest rõõmu. Tema ja ka teiste rahuliku elu  pöörab aga pea peale ühe uue tüdruku, Jai, saabumine. Jaid otsib taga tema isa, kelle eest on vaja kloostrielanikel nii teda kui ka ennast kaitsma hakata. Siinkohal olgu öeldud, et selleks kasutatakse eelkõige iideid salateadmisi ja naiselikku väge.

Raamat on kergesti loetav ilma liigse ja lohisevat tekstita, millest tahaks lugedes üle libiseda.  Kui alguses tundub, et tegu on lihtsalt tüdrukute elu kirjeldamisega tavalises kloostris, siis loo edenedes selgub, et raamatus peitub ka palju müstitsismi. Kuuldavasti plaanitakse teose põhjal vändata ka film.

Kui sulle meeldis Maresi, siis soovitan sul lugeda ka raamatut  „Vivaldi neitsid“  (B. Quick).

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Helen Reiser-Liim
Nõmme raamatukogu juhataja

 

Naomi Novik. Välja juuritud

Ilmunud: Tänapäev, 2016
Tõlkinud Epp Aareleid

“Välja juuritud” räägib loo neiust nimega Agnieszka, kes elab väikses külas oma puuraidurist isa, ema ja vendadega. Ta on sündinud lohe aastal ja peab sellepärast minema teiste samal aastal sündinud tüdrukutega võlur Lohe ette. Kuna küla asub kurja nõiutud Metsa lähedal, siis iga kümne aasta tagant tuleb Lohe ja võtab ühe tüdruku enda juurde torni elama. Tavaliselt valitakse keegi, kes on mingil moel andekas või väga ilus ja Agnieszka ei oska kartagi, et teda võidaks valida.

Lugu on nagu muinasjutt erinevatest seiklustest ja maagiast. Teoses on nii hästi kirjeldatud võluväe kasutamist, et see tundub täiesti loogiline ja arusaadav. „Välja juuritud“ meenutab oma olemuselt näiteks Kivirähu „Ussisõnu“ ja ka Ursula K. Le Guin’i „Meremaa“ raamatuid.

Tunnustatud fantaasiakirjaniku Naomi Noviku „Välja juuritud“ võitis 2016. aastal parima romaani kategoorias nii Nebula kui ka Locuse auhinna, samuti Mythopoeic Awardi täiskasvanute kirjanduse kategoorias. Lisaks kandideerib raamat ka parima romaani kategoorias prestiižikale Hugo auhinnale.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogust ELLU

 

 

Kristina Tammaru
Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 25. apr. 2017 in fantaasiaromaan, ilukirjandus

 

Patrick Rothfuss. Tuule nimi. Kuningatapja kroonika I osa 1. raamat

politseiniku-tutarIlmunud: Varrak, 2008
Tõlkinud Juhan Habicht

Fantaasiaromaan „Tuule nimi“ on juba ligi kümme aastat meie raamaturiiulitel lebanud ja olnud lugejatele kättesaadav. Ja kuigi tegemist on üle maailma hinnatud teosega, olen siiski juhtunud rääkima mitmete fantaasialugusid hindavate inimestega, kes pole seda kunagi lugenud või sellest mitte midagi isegi kuulnud. Seega arvan, et natuke lisatutvustust kulub alati ära.

„Tuule nimi“ on esimene raamat Kuningatapja kroonika sarjast, mille kolmas (ja kuulduste järgi ka viimane) osa pole veel ilmavalgustki näinud. Originaalkeeles üle 600 lehekülge paks teos on Eesti tõlkes jagatud kaheks. Kas seda on tehtud rahalistel kaalutlustel või selleks, et lugejal oleks raamatut kergem kotis kanda, ei oska mina kahjuks öelda.

Peategelane Kvothe on kuulus muusik ja arkanist, kelle kangelastegudest räägitakse legende. Tal on palju hüüdnimesid, mille seast väärib kindlasti ära märkimist Kuningatapja Kvothe – nimi, mille järgi triloogia oma nime on saanud. Nimed on selles sarjas üleüldse tähtsad, mida laseb aimata juba esimese osa pealkiri: “Tuule nimi”. Kvothe maailmas on kõikidel elusatel ja elututel asjadel oma päris nimi, mille teadmine annab isikule nende üle võimu.

Kuid millegipärast on seesama kuulus Kvothe avalikkuse eest kadunud ja peitunud tagasihoidliku kõrtsmiku rolli kusagil kaugel maailma ääres. Seda seniks, kuni üks kroonik ta leiab ja ära tunneb ning palub oma elulugu rääkida. Ja siinkohal algabki Kvothe enda sõnadega jutustatud lugu oma seiklustest ja sellest, kuidas temast sai see Kvothe, kellest kõiki neid legende räägitakse. Me rändame koos Kvothega läbi tema elu: õnnelik lapsepõlv rändteatritrupis koos armastavate vanematega, esmased kokkupuuted maagiaga esimese õpetaja käe all, kuidas ta hetkega kaotab kõik oma lähedased, pärast mida ta eksleb kolm aastat kerjusena linnatänavatel ning kuidas ta ühest jutuvestja loost innustust saades otsustab minna ülikooli. Kuigi peategelane on raamatu lõpus ikka alles 15-aastane, kannatamatu ja mõnikord mõtlematult käituv poisike, võib tema eluraskuste ja läbielatud kogemuste tõttu öelda, et “Tuule nime” esimene raamat on Kvothe teekond lapsest täiskasvanuks.

„Lapsena mõtleme me harva tulevikule. Selline süütus laseb meil elust rõõmu tunda moel, mida valdavad vaid vähesed täiskasvanud. Päev, mil me muretseme tuleviku pärast, on päev, mil me jätame lapsepõlve seljataha.“

Kuigi teos kuulub fantaasiakirjanduse alla ning raamatust vilksatavad läbi nii deemonid kui ka maagia, on minu jaoks selle suurim väärtus viis, kuidas lugu on jutustatud, kuidas sa lugejana hakkad ennast märkamatult tundma üha lähemalt seotud peategelasega, kuidas elad kaasa tema õnnestumistele ja ebaõnnestumistele, kuidas nutad ja naerad temaga koos. Rothfussil on suurepärane oskus lugeja kaasa tõmmata, panna ta tundma nagu tegelased oleksid osa tema enda elust.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe ka järgesid:

Tuule nimi (2.raamat)
Targa mehe hirm (1.raamat)
Targa mehe hirm (2.raamat)

 

 

Hanna Laasberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19. jaan. 2017 in fantaasiaromaan, ilukirjandus

 

Neal Shusterman. Challengeri sügavik

prantsIlmunud: Tänapäev, 2016
Tõlkinud Ragne Kepler

 

Kell heliseb. Sööstan klassist välja. Ma ei sedagi, mis tund see oli. Õpetaja rääkis täna klounide keeles. Helid ja hääled on täna nii summutatud, et võiksin selgest hirmust lämbuda – ja keegi ei saa teadagi, kui ma põhjatusse sügavikku kaon.”

 

Challengeri sügavik asub Vaikse ookeani põhjas ja on maailmamere sügavaim koht. Auhinnatud Ameerika kirjaniku Neal Shustermani samanimelises noorteromaanis on tema skisofreeniat põdeva poja lugu.
Raamatu peategelane Caden Bosch on viieteistkümneaastane poiss, kes elab koos ema, isa ja noorema õega, saab koolis hästi hakkama ja tegeleb koos sõpradega arvutimängu loomisega. Poisi igapäevaeluga koos avaneb lugejale Cadeni tundlik meel, mis peatükk peatüki järel liigub skaalal tähelepanelik ‒paranoiline üha kiiremas tempos viimase poole. Ohtlikud on kodu vallutavad termiidid, koolikoridoris mööduv laps, vanemad, kes tahavad oma pojale halba …
Aga see on ainult pool lugu. Pere- ja koolieluga paralleelselt viib Challengeri sügavik lugeja esimestelt lehekülgedelt tutvust tegema ühe unenäolise ja sünge laeva ning tema salapärase ja hirmuäratava meeskonnaga.

Cadeni olek maises päriselus ja ettekujutuste merel vaheldub terve raamatu vältel. Laeval toimuva eesmärk, seosed Cadeni päriseluga ning kummaliste meeskonnaliikmete olemus ja motiivid hakkavad lugeja jaoks arusaadavamaid kontuure moodustama pärast seda, kui Cadeni vanemad on sunnitud viima poja alaealiste vaimuhaiglasse.

Elu haiglas koosneb ravimitest ja teraapiast, psühhiaatrist ja õdedest, teistest haigetest lastest, teravate otsteta joonistamisvahenditest, murest murtud vanemate külaskäikudest ja vaevarikkast aeglaseset ravist. Cadenil tekib mitu lähedast sõpra, lapsed haakuvad oma katsumustes. Cadeni ravi läheb hästi ja ta saab koju, kuigi sügaval Challengeri sügaviku põhjas käib ta ära. Vaikselt jääb sügavik teda kutsuma ka edaspidi.

 

Raamatu teeb väärtuslikuks, et autor püüab skisofreeniat edasi anda kogu oma olemuses. Challengeri sügavikus on mitu võimast kirjeldust sellest, kui erksalt, ülevoolavalt, kaunilt ja kõikehõlmavalt Caden võib ümbritsevat maailma tunnetada. Raamat sisaldab sõnumit, et elavat fantaasiat on võimalik edukalt päriselus rakendada, oma nõrkustega tuleb lihtsalt elama õppida.

Challengeri sügavik on südamlik aga ka ilustamata ja valulik lugu skisofreeniast ja teistestki vaimse tervise haigustest. Raamatu mitmehäälne ülesehitus teda kõige lihtsamaks lugemiseks ei tee, kuid avardav ja kaasakiskuv lugemiselamus ennast kaua oodata ei lase.

 

Raamatu esi- ja tagakaanel on autori poja poolt vaimuhaiglas tehtud joonistused.
Raamatul on inglisekeelne treiler.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

 

Evelin Aavik
Pirita raamatukogu juhataja

 

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14. dets. 2016 in fantaasiaromaan, noorsooromaan

 

Claire North. Harry Augusti esimesed viisteist elu

harry-augustiIlmunud: Varrak, 2015
Tõlkinud Allan Eichenbaum

Harry August on mees kes elab ja sureb. Ja sünnib aina uuesti samasse aega, samasse ellu, mäletades kõike eelnevat. See raamat on omamoodi testament, kirjutatud tema suurimale sõbrale ja vaenlasele.

Ta kirjeldab erinevaid elusid, eri süžeeliinid vahelduvad teistega. Aina uuesti ühte ajalooperioodi läbides on Harry kord tavaline mõisatööline, rändurist teoloog, füüsik, ajaloolane, spioon, ajakirjanik ja kriminaalse võrgustiku pea. Ta rändab läbi terve maa.

Oma kolmandas elus leiab Harry teised endasugused – kalatšakrad, uroborid – kes on koondunud Chronose klubisse, mis kulgeb kaugest minevikust inimkonna lõpuni. Neil on üks peamine reegel: ajalugu ei tohi muuta. Kuid ühel oma järjekordsel surivoodil saab Harry sõnumi kaugest tulevikust – keegi on seda reeglit rikkunud ja maaima lõpp läheneb. Läheneb kiiremini kui tohiks…

Harry arvab teadvat kes on selle põhjustaja: ta sõber Vincent, kes suhtub Chronose klubisse põlgusega. Vincent tahab ehitada kvantpeeglit, mis avaks mateeria ja aja saladused, kogu universumi olemuse. Teda kannustab inimlik uudishimu näha kõike kord Jumala pilgu läbi. Kuid selle ehitamiseks oleks vaja ajalugu drastiliselt muuta.

Harry proovib teda takistada, kuid temalgi on kiusatus saada vastuseid ammu vaevanud küsimustele. Miks on ta selline nagu on, mis on uroboride eksistentsi mõte? Vastasseis Harrys ja vastasseis kahe sõbra vahel viib andestamatute tegude ja kättemaksuni. Nad kulgevad läbi elude teineteist innustades ja samas hävitades. Kas teadmised õigustaks paljude huku? Kas „õige asja tegemine“ on alati õige?

Raamat räägib sõprusest, kättemaksust ja dilemmast. See tõstatab küsimusi, mis jäävad veel kauakski mõtteisse. Neist peamine: mida oleksin mina teinud Harry asemel?

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogust ELLU

 

Merike Väljaots
Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 8. sept. 2016 in fantaasiaromaan, ilukirjandus

 

Melinda Salisbury. The Sin Eater’s Daughter

sin-eaters-daughter-melinda-salisbury

London: Scholastic, 2015

The Sin Eater’s Daughter combines a fascinating fantasy world filled with unique mythologies, unpredictable twist and a heroine whose only touch brings death. This is the first book of future series.

Seventeen-year-old Twylla is part of the royal court of Lormere where she serves as the Daunen Embodied, a role believed to be appointed by Gods. Her touch is poisonous. Her single touch, one fleeting brush against her skin will bring death to anyone except the members of the royal family. She is the Queen’s weapon, the executioner. Each month, she’s taken to the prison and forced to lay her hands on those accused of treason.

A traditional love triangle between Twylla, the prince, and Twylla’s new guard creates emotional tension. Twylla is betrothed to the Queens son whom she has met only a few times some years ago. She leads a lonely and solitary life. No one wants to spend time in the company of a girl with murder in her veins.

But then a new guard arrives and sees the girl within and is not afraid of her nor her deadly gift. The temptation her new guard brings to Twylla’s heart is natural.

And as will be expected, the Prince returns to the royal court and seeks out Twylla as his future bride. Twylla is surprised at the attentions the young Prince begins to lavish upon her.

One of my favorite aspects of this story was learning about the mythology behind Daunen, and what it really means to be Daunen Embodied. The prison cellar with strange rituals is scary, but realistic. The Queen is mad, vicious, but convincing.

Through some dark twists and deeds by the Queen, Twylla has to stand up to the challenges she faces.

All those components together, and Twylla making a strong heroine in the end, make an enjoyable read with unexpected twists and a fabulous ending.

 

Check e-catalogue ESTER

 

Eha Elmi
Librarian
Department of Literature in Foreign Languages

 

Arkadi ja Boriss Strugatski. Esmaspäev algab laupäeval: jutustus-muinaslugu noorema vanuserühma teadustöötajatele

esmaspäev algabIlmunud: Fantaasia, 2015
Tõlkinud Tatjana Peetersoo, luuletõlked Veiko Belials

Nagu alapealkirigi ütleb, on lugu muinasjutuline. Täna Peterburi nime kandvast linnast pärit programmeerija Aleksander Ivanovitš Privalov on jõudnud rendiautoga kokkulepitud ajast päev varem oma teadusasutuse matkaseltskonnale vastu. Juhtub, et tema Moskvitšile hääletavad kaks teadustöötajat, kes soovivad sõita Solovetsi linnakesse. Kuuldes, et sohver on väärt spetsialist, keelitavad nad teda oma instituuti üle tulema. Teadlased sokutavad külalistemaja puudumise tõttu Privalovil öömajale kohalikku muuseumisse. Öö muuseumis möödub rahutult, samuti jätkuvad kummalised seiklused päeval. Peagi saab selgeks, et Solovets pole mingi tavaline linnake, vaid seal asub salajane Nõia- ja Võlukunsti Ilmingute Teaduslik Uurimisinstituut (TUINÕIVÕI).

Huvitav müstiline keskkond ning värvikad algkeemikud-teadlased meelitavad Privalovi vastu võtma sealses instituudis nooremteadlase ametikohta ning andma oma panust nõukogude teaduse ja inimkonna hüvanguks. Instituudi teadlased, kes töötavad osakondades nagu Ettekuulutuste ja Prohvetluse osakond, Universaalsete Muutmiste osakond, Igavese Nooruse osakond või Absoluutse Teadmise osakond, üritavad luua ideaalset inimest, arvutada välja õnneratta ideaalset raadiust jne. Aga nagu ikka suurte isiksuste ja pingelise töö puhul, leiab instituudi erinevate osakondade töötajate vahel aset rivaalitsemine ja intriigid.

Kõige kummalisemad ja paljudes kadestamist leidnud tegelased töötasid Privalovi arvates Absoluutse Teadmise osakonnas „Nende loosung oli selline: „Lõpmatuse tunnetamine nõuab lõpmatult aega.“ — ent nemad tegid sellest ootamatu järelduse: „Sellepärast tööta või ära tööta – üks kama kõik“. Ja et Kõiksuse entroopiat mitte suurendada, nad ei töötanudki. Vähemalt suurem osa neist. — Sellepärast tegelesid ühed töötajad kogu aeg sellega, et jagasid oma lauaarvutusmasinatel Mercedes nulli nulliga, teised aga nuiasid ennast komandeeringutele lõpmatusse. Komandeeringutest naastes olid nad reipad ja täissöönud ning võtsid kohe puhkuse tervislikel põhjustel.“ (lk. 115)

Vene ulmekirjanduse klassikute Strugatskite satiirilises jutustuses on segunenud nõukogude olme ja loosungid, maailmakirjanduse ning vene folklooriga. Ilmselt on Strugatskite teos olnud inspiratsiooniks ka varjunime Zotov all kirjutatud raamatule „Mõrvad põrgus“, mille üks peategelane – vampiir Henzel – on äravahetamiseni sarnane TUINÕIVÕIS vivaariumi valvava vampiiri Alfrediga.

Käesolev raamat kuulub kirjastuse Fantaasia poolt neli korda aastas ilmuvasse sarja Orpheuse Raamatukogu, kus ilmuvad lühiromaanide ja jutukogude tõlked ulmekirjanduse eksperdi Raul Sulbi valikul. Tutvu raamatusarja Orpheuse Raamatukogu kodulehega ning vaata sarja leidumust e-kataloogis ESTER .

 

Vaata leidumust e-kataloogis ESTER

Loe e-raamatukogus ELLU

 

Liina Haas
Eestikeelse kirjanduse osakonna bibliograaf

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 18. märts 2016 in fantaasiaromaan, ilukirjandus