RSS

Category Archives: loodus

Linda Hogan. Elu ase

Ilmunud: Allikaäärne, 2017
Tõlkinud Mathura

Linda Hogan on tšikaso indiaanirahva hulgast pärit Pullitzeri preemia 1991. aasta  nominendist kirjanik, kes on avaldanud nii luulet, proosat kui mõtisklusi. „Elu ase“ on tema esimene eesti keeles ilmunud mõtisklusraamat.

Indiaani naise mõtisklused inimesest, oma rollist maailmas, loodusest ja tema ilust ning karmusest, milliseid väärtusi me tulevikku edasi anname, seostest ja vastutusest, suhtest eluga vastastikusel ja tasakaalustatud viisil ja mis seob kahte maailmanägemust – põlismaist maailmapilti ning tänapäeva inimese oma.

Ta on loonud meiega kõnelemiseks  oma sugestiivse stiili. Raamatus kirjapandud lookesi nimetab autor maalt saadud õppetundideks. Südamlikud ja läbitunnetatud lood  loodusest, mis on põimitud indiaani müütide kui loomise lätete ja pärimustega, kõige alguse olemuse mõtestamise ja mõistapüüdmisega.

„Maailma hääled kõlavad vastu igas me teos, samamoodi nagu päritud DNA kulgeb alati me veres – need hääled toovad meid me eneste juurde tagasi, näitavad meile suunda edasiste lahendusteni. Vahel raputavad nad meid kogu inimeseks olemise põhjani…“ Tahame olla erilised ja erinevad, aga äkki oleme hoopis inimestena oma uskumustega läbi kukkunud. Oleme jäänud kaugeks kõigi rahvaste pärandi tarkusest.

„On olemas rahupaik, lünk maailmade vahel, millest hõimutarkused aastatuhandete vältel kõnelnud. „

Kummaliselt kõlab arusaam, et kogukondade lagunemises on süüdi kirjalik haridus, lugemine, sest need ei ole osa indiaani traditsioonist, kuid kõik on tänapäeval läbipõimunud, nii ühiskonna hüved kui pahed, vanad kombed ja ajaloomälu . Ainult kaasaegne inimene on muutunud pealiskaudseks ja kasuahneks, mõistmata, et loodus on midagi suuremat ja olulisemat, vaimsemat  kui lihtsalt tuluallikas. Seal kehtivad hoopis teised seadused kui inimeste maailmas ja neid tuleks austada ja püüda mõista. Milline saab olema  kord oma toitvatest juurtest võõrandumise hind? Oleme mingil põhjusel  omaks võtnud hävingumüüdid, arvanud tõeseks hävimise ennustuse,  oleme kaotanud kujutluse kõige jätkumisest, järelikult vastutuse selle tuleviku suhtes, mis jääb meist järeltulijatele.

Kas kunagi jõuab aeg, kui mõistame, et see, mis on kadunud, on sama tähtis kui see, mis jäänud. On see tingitud meie piiratusest mõistmaks maailma, loomise lugu ja vahest ennastki. Peaksime suhtuma kõigesse elavasse lugupidamise ja vastutustundega.

„Meie ümber on maailm, kus loodusjõude tuleb märgata, tuleb tähele panna kõigi elementide koostööd, kuulata, mis veres kõneleb.“ … sest oleme osake sellest suurest Maailmast. Seda raamatut võiks isegi võtta kui hoiatust maast võõrandumise eest.

Aga tagasijõudmises on palju lootust. „Tagasijõudmine on see, millele panustame, kui püüamne taastada, mis haihtunud …“

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14. veebr. 2018 in biograafiad-memuaarid, loodus, filosoofia

 

Rosamund Young. Lehmade salajane elu

Ilmunud: Tänapäev, 2017
Tõlkinud Marie Kuri

See on järjekordne raamat sarjast „Looduse lood“. Pealkiri võib arvama panna, et tegemist on huumoriga kuid tegelikult on see võluvalt paeluv teos, mis paneb meid mõtlema ja imestama.

Autor on mahetalu pidaja, kus  on ka tema vanemad kasvatanud lehmi ja ka teisi koduloomi ning kanu. Raamatus kirjeldatakse lehmade käitumist ja tuleb välja, et see sarnaneb väga paljus inimeste käitumisega. Ka lehmad loovad sõprussuhteid, hoiavad üksteise lapsi, leinavad ja võivad olla nii õrnad kui agressiivsed. Lehmade ja vasikad ajavad oma igapäevaseid lehmaasju sama erineval moel nagu inimlapsed ja nende emad. Lehmad on isiksused, niisamuti ka lambad, sead ja kanad. Väga veenvalt on kirjeldatud inimese ja loomadevahelist suhet, mis on võimalik kui inimene tõesti armastab loomi ja oskab neid mõista.

Meile rumalana tunduvad loomad pole sugugi rumalad ja üllatavad oma tunnete ja käitumisega. Raamatus tutvustataks ka teisi loomi.  Kes oleks võinud arvata, et kanadele meeldib mängida, lambad tahavad televiisorit vaadata või sead võivad saada päikesepõletuse.

Lugu tundub üsna uskumatu, sest tänapäeval on loomakasvatuses suured farmid, kus on pea võimatu arvestada loomade loomuliku elukorraldusega ja lasta neil omapäi ringi uidata ja ise oma elu, küll inimese abiga, korraldada. See aga ei tähenda, et nende omapära kaoks, kuigi see ei tule ka kasuks.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Siiri Alvela
Torupilli raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24. nov. 2017 in loodus, loomad, psühholoogia

 

Peter Wohlleben. Puude salapärane elu: mida nad tunnevad, kuidas suhtlevad – peidulise maailma avastamine

prantsIlmunud: Tänapäev, 2016
Tõlkinud Olav Renno

 

Kas see on fantaasia või tõsiasi, et puud on sotsiaalsed ja suhtlevad omavahel? Ükskõik, missugune see nende suhtlusstiil siis ka poleks!

Lugedes seda raamatut, ilmuvad ootamatult pähe igasugused mõtted. Kes meist ei oleks käinud metsaradadel või seisnud mõne pargipuu all, imetlenud roheluses kasvavat üksikut puud! Oleks justkui üks ja seesama – liigud tänaval kaasinimeste hulgas või märkad rannakail üksikut lainete või peegelsileda veepinna imetlejat. Mis on neil ühist? Rohkem kui suudame arvata.

Saksa metsateadlase poolt kirjapandu on põnev ja hariv ekskursioon mitmekülgselt elavasse metsa, kus tegelikult toimiv elu ei tundu vähem põnevamana kui tundmatu planeedi kirjeldus.

Lugedes seda raamatut, saame teada, kes tegelikult metsas elavad ja milline nende igapäevane elu aastaringselt välja näeb.

Raamat tekitab tunde, justkui reisiksime avastusterohkesse looduse minevikku ja tulevikku, olevikugi üle annab mõtiskleda.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Eve Lausma
Laagna raamatukogu raamatukoguhoidja

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 23. dets. 2016 in loodus

 

Marko Kaldur. Avasta Ida-Virumaa                          Marko Kaldur. Avasta Soomaa

avasta ida virumaa avasta soomaa

Marko Kaldur. Avasta Ida-Virumaa
Ilmunud : Tänapäev, 2016

 

Marko Kaldur. Avasta Soomaa
Ilmunud : Tänapäev, 2016

 

Nüüd suve hakul on ilmunud kaks põnevat Eestimaad tutvustavat raamatut. Neid lugedes ja sirvides avastad palju huvitavaid kohti, mis lausa kutsuvad ennast külastama.

 

Esmalt Ida-Virumaast. Autoril on pakkuda kaks eriilmelist marsruuti: ekstreemne, mis keskendub põlevkivitööstusega seotud kohtadele ja elegantne, mis annab ülevaate kaunist loodusest ja kultuuriloolistest paikadest.

Esiteks hajutatakse mitmeid väärarusaame, et põlevkivitööstus ja keskkonnareostus pärinevad nõukogude ajast, tegelikult hakati põlevkivi kaevandama juba 1916. aastal. Teiseks – kõik tehismäed ei ole tuhamäed, selleks on ainult Püssi piiril asuvad mäed. Need Kiviõli külje all olevad kummalised püramiidi taolised hallikasvalged koonused püüavad möödujate pilke.

Autori juhatusel külastame Aidu karjääre, Kohtla Kaevandusparki, Sompa kaevandust, Sinimägesid. Teele jäävad ka kaks kummituslinna: Viivikonna ja Sirgala. Kui varem olid need rahvarohked asulad, siis nüüd on järel vaid varemed.

Elegantse Ida-Virmaa esimeseks peatuspaigaks on suursugune Kalvi mõis, mille terassilt avaneb suurepärane vaade merele. Ida-Virumaal asuvad veel Maidla, Kukruse, Mäetaguse ja Saka mõis.

Siinse piirkonna eripäraks on ka kahe kloostri olemasolu. Kuremäe klooster on paljudele õigeusklikele palverännakute sihtpunktiks ja populaarne turismiobjekt. Teine – Vasknarva klooster on pelgupaigaks tõsiusklikele, kes soovivad elada rahus.

Kindlasti tuleb läbi põigata imeilusast Toila Oru pargist, kus paiknes Konstanti Pätsi suveresidents, mis Teise maailmasõja ajal hävitati.

Loodus on väga mitmekesine, siin asub palju jugasid: Kivisilla, Saka kanjoni, Karjaoru, Aluoja, Langevoja ja muidugi Eesti kõrgeim Valaste juga.

Põnevust pakuvad mitmeid matkarajad, mis lausa kutsuvad ennast avastama.

 

Teiseks heidame pilgu Soomaale. Peaaegu Hiiumaa suurune, soodest ja rabadest koosnev Soomaa asub Pärnu- ja Viljandimaa piiril, siinne rahvuspark rajati 1993.aastal.

Suurim raba – Kuresoo – on Eesti üks suurimaid ja paremini säilinud soid, milleni inimmõju pole ulatunud. Üks levinumaid asukaid on kobras, aga ka suurulukid-karud, hundid, ilvesed, põdrad on siin elupaiga leidnud. Siin on ka haruldase lendorava pesitsuspaik.

Soomaad tuntakse muidugi eelkõige oma üleujutuste tõttu. Siia valguvad kevaditi Sakala kõrgustiku lumeveed, millele tulevad juurde rabatasandikele kogunenud hangede sulavood. Kuna vesi ei mahu ära jõesängi, siis tulemuseks ongi üleujutused.

Suviseks ettevõtmiseks pakutakse Hüpassaare Päikesetõusukontserti. Esmalt tuleb kilomeeter mööda rabateed kõndida, kuulatakse tuntud heliloojate teoseid ja pärast tullakse koos hommikuudus tagasi.

Soomaal on palju tähistatud matkaradasid, osadele neist pääseb ka ratastooliga. Neile, kes soovivad Soomaale mitmeks päevaks jääda, on rajatud laagriplatse, lõkkekohti ja matkaonne. Eriline on ööbida Oksa küünis, kus saab esivanemate kombel heintes silma looja lasta või Toonoja suitsusaunas.

Kes tahab füüsilist tööd teha, need on oodatud igal aastal talgutele, kus tehakse korda mõni vana ehitis, puhastatakse jõgesid, korrastatakse matkaradasid ja raiutakse puisniitusid võsast puhtaks.

 

Eestimaal on palju ilusaid paiku. Suvi on tulemas ja siin on kaks võimalust oma puhkust planeerida. Igatahes minul küll tekkis huvi nende kohtade vastu.

 

Vaata”Avasta Ida-Virumaa”  leidumust e-kataloogist ESTER

Vaata”Avasta Soomaa”  leidumust e-kataloogist ESTER

 

Merle Pobul
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24. mai 2016 in Eesti, loodus

 

Daniel Chamovitz. Mida taim teab: teejuht meelte maailma

mida taim teabIlmunud: Äripäev, 2013

 

Tõepoolest – taimed teavad, näevad, haistavad ja tajuvad. Taimed teavad, milline on neid ümbritsev maailm. Mitte nii nagu loomad, sest taimedel ei ole kesknärvisüsteemi. Seetõttu on nende sõnade tähendus ja kasutamine seoses taimedega ebatraditsiooniline, provokatiivne, ent teaduslikult tõestatud.

Taimedel on ellujäämiseks välja kujunenud keerukad taju- ja kohanemissüsteemid, mis võimaldavad neil reguleerida kasvu vastavalt muutuvatele tingimustele (ilmastikuolud, pealetükkivad naabrid, ründavad kahjurid), sest oma kasvukohast paremasse keskkonda kolida nad ei saa.

Raamatus käsitletakse taime- ja inimmeeli paralleelselt. Esitatud on taimebioloogia ajaloolised ja tänapäevased seisukohad ning põnevad teaduslikud katsed ja uuringud.

Taimedel on võime talletada bioloogilist infot ja seda taasesitada, nagu kärbsepüünis saaki püüdes või puud õigel aastaajal õitsemiseks. Taimedel on meeles mineviku nakkused, vigastused, ilmastikutingimused. Taimed teavad, kui neil põua ajal tekib veepuudus.

Toitumiseks ehk valguse saamiseks peab taim toidu suunas kasvama. Kuidas taim aga teeb kindlaks, kas ta viibib valguses või pimeduses või millal on kevad, sügis?

Ülevaade antakse pimedatest mutanttaimedest ja kurtidest taimedest. Kas ja missugune mõju on Jimi Hendrixil ja Led Zeppelinil taimedele?

Mis värvi valgus mõjutab taime õitsemist vaid sekunditega? Miks on “tomatiperfüüm” nii vastupandamatu ühele parasiittaimele?

Kuidas taim teab, kuhupoole juuri ajada ja võsu kasvatada? Viimase välja selgitamiseks on taimi ka kosmosesse viidud. Ja kõik need vastused on vaid raamatu lugemise kaugusel.

 

Lõpetuseks tantsivad taimed: Professor Wilhelm Pfefferi film aastatest 1898-1900

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Helen Kena
Eestikeelse kirjanduse osakond
raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 18. aug. 2015 in loodus

 

Andres Tõnisson, Ain Vellak. Eesti koopad

eesti-koopadIlmunud: Varrak, 2015

 

Mis on koobas? Eimiski, lihtsalt ruumitäis õhku – ka nii võiks vastata. Ometi on koopad oma „eimillegagi“ erilised.

Raamatus antakse ülevaade ligi seitsmekümnest väiksemast ja suuremast koopast, sealhulgas tutvustatakse ka kümmekonda tänaseks hävinenud koobast. Räägitakse, miks koopad on olulised, neid ümbritsevast loodusest, asukohast, ajaloost ning põnevatest sündmustest, mis koobastega seotud on.

Alustatakse Põhja-Eestis asuva 13 koopaga. Tallinna lääneservas on Astangu tunnelid, Irus – tunnelkoobas, Jägalas – Gabrieli koobas jne. Põnevad paigad on Tisktre röövlikoobas ja Viimsi kuradikoobas.

Tiskre röövlikoopale (asub tegelikult Rannamõisas) on pühendatud värss-ballaad, mis ilmus esmakordselt 1832. aastal ja autoriks on Vanamõisa vabahärra Roman von Budberg. Selles jutustatakse röövlipealik Alfist, kelle imekaunis ja armastatud tütar Adda armub õilsast soost vangi Adolari. Noorte suhtest teada saades, vihastab Alf nii kohutavalt, et tõukab Adolari kaljult merre. Seda nähes viskub vetevoogudesse ka Adda. Looduse karistusena purustab piksenool röövlikoopa, kuid siiamaani näeb rahvas röövlipealiku kuju tihti öösiti ringi hulkumas.

Edasi on teoses vaatluse all Lõuna-Eesti koopad. Neid on seal oluliselt rohkem kui Põhja-Eestis, lausa 46 – Ahja koopad, Neitsikoobas, Helme koobas, Koodioru põrgu, Mägiste põrguhaud, Piusa koobastik, Kitsekoobas, Punnküla koobas jne.

Eraldi peatuvad autorid hävinud koobastel, mida leidub meil üsna palju, näiteks Tori põrgu, Tilgu koopad, Lustivere karstikoopad.

Eestis hakati koopaid põhjalikumalt uurima 18. sajandi teisest poolest. Koopad mõõdistati ning uuriti sealset elustikku – nahkhiiri, liblikaid, samblaid jpm.

Raamatu lõpus räägitakse lühidalt koobaste kaitsest. Lisatud on kasutatud ja muu oluline kirjandus.

Iga koobast illustreerib foto, suuremate koobaste juures on olemas ka skeem.

 

„Eesti koopad“ on huvitav ja põnev raamat, mis võiks kuuluda iga loodusesõbra lugemislauale.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Loe lisaks:

Hendrik Relve. Eesti looduse vägi. Koolibri, 2008

Ülo Heinsalu. Eesti NSV koopad. Valgus, 1987

Mati Õun. Salapärane Suurupi : väike mälestus-, matka- ja ajalooraamat. Sentinel, 2008

 

 

Anne Liivak
Männi raamatukogu raamatukoguhoidja

Rita Matat
Männi raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14. aug. 2015 in Eesti, loodus

 

Taimi Paal. Eesti metsamarjad

Eesti metsamarjadIlmunud: Varrak, 2015

 

Käesolev raamat räägib peaaegu kõigist Eesti metsades kasvavatest lihakate viljadega taimedest (rahvapäraselt marjataimedest).

Vaatluse all on nii söödavate, mittesöödavate kui ka mürgiste viljadega taimed, nii rohttaimed kui ka puud-põõsad. Iga taime kohta on välja toodud tema levila Eestis ja mujal maailmas, bioloogiline liigikirjeldus, tihtilugu ka kasutamine rahvameditsiinis ja muudes valdkondades läbi ajaloo. Taimedele pühendatud peatükid on üsna erineva pikkusega, vastavalt olemasolevale infole. Liigikirjeldused on varustatud värvifotodega. Raamatus kasutatakse tekstisisest viitamist, kasutatud kirjanduse nimekiri võtab enda alla 14 lõpulehekülge.

Ennast raamatu sisust läbi närinud lugeja peaks Eesti looduses liikudes oskama vastata küsimusele à la „Mis mari see on ja kas seda sünnib suhu pista?“ Tore oleks jalutada metsa vahel, tunda ära kõik ettetulevad vilju kandvad taimed ja teada nende lugusid. Kuigi, mõningal puhul võib liigi määramine ainult selle raamatu põhjal päris keeruliseks osutuda ja tekib tahtmine näha fotode asemel korralikke informatiivseid jooniseid. Näiteks selleks, et saada aru paakspuu ja türnpuu vahelisest erinevusest. Või saada teadlikumaks kontpuude ja kuslapuude väljanägemisest. Mina võtsin vahepeal oma kodusest riiulist välja Ludvig Raudsepa suurepärase raamatu „Eesti õistaimi“, lisaks tegelesin ka googeldamisega. Pisut ebamugav tundub mulle pikkadest peatükkidest konkreetse infokillu ülesleidmine, aga kuna raamatu stiil on jutustav, mitte teatmeline, tuleb sellega leppida.

Kindlasti annab väljaanne hulgaliselt uusi teadmisi ja praegune aastaaeg peaks nende omandamiseks täitsa sobilik olema.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Anneli Limberg

Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13. aug. 2015 in Eesti, loodus