RSS

Category Archives: noorsooromaan

Anna Day. Fänkond

Ilmunud: Pegasus, 2018
Tõlkinud Martin Kirotar

Fänkond on oluline kajastus sellest, mis toimub raamatute, filmide ja muusikamaailmade taga. Ja ma ei räägi sellest, mida artist teeb lava taha minnes, vaid inimestest, tänu kellele kirjanikud saavad elatuda raamatute kirjutamisest, filmimeistrid filmidest jne – ehk siis fännidest! On oluline rõhutada et fännid ei ole kuskil arvuti ekraani taga fännatavale laike viskavad nähtamatud indiviidid. Fännid moodustavad hiiglaslikud kogukonnad, millel on äärmiselt suur mõjuvõim.

Just sellisele kogukonnale on pööranud Anna Day oma tähelepanu. Fännikirjandus, book-conid, vaidlused ja võitlused lemmik tegelaste nimel – kõik see ühendab peategelasi Violetti ja ta sõpru, kes on parasjagu  kohtumas oma lemmiku raamatu järgi tehtud filmis näidelnud staaridega, kui toimub suur maavärin.

Teadvusele tulevad tegelased mitte aga haiglavoodis vaid hoopis „Võllatantsu“ esimeses peatükis.
Kuna nende sekkumise tõttu hukkub raamatu tegelik peategelane, peab tema rolli lõpuni mängima Violet. Lootuses, et raamatu lõpp saadab nad tagasi päris maailma. Kuigi eelteadmised raamatust on suured ei kulge lugu sootuks ootuspäraselt. Raamat on täis seiklusi, ootamatusi, reetmisi ning muidugi ka armastust ja sõprust.

Kuigi raamatu kirjastiil on üsna nõrk ja algeline, tõmbab lugu iseenesest siiski kaasa ning lausa sunnib lehekülgi keerama, et teada saada, mis juhtub edasi.

Soovitan raamatut düstoopia ja noortekirjanduse fännidele.

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Mirjam Kaun
Eesti keelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
 

Christoffer Carlsson. Oktoober on kõige külmem kuu

Ilmunud: Tammerraamat, 2017
Tõlkinud Allar Sooneste

See on nordic noir või scandic noir – noortekas ja krimka.

Ja ootamatult hea. Või siiski – täiesti oodatult ja õigustatult suurepärane.

Oleks huvitav teada, kas meie noored on seda raamatut lugenud ja mida nemad sellest arvavad?

Väikeses maakohas Varvetis juhtub miskit. Kuna tegemist on üsna „suletud-piiratud ruumiga“, siis keegi just selle sama väikese kogukonna asukatest tegi kellelegi teisele midagi väga paha…

Raamatu minategelane on 16-aastane Vega, kelle seksuaalsest, emotsionaalsest ja intellektuaalsest arengust on mitmel moel raamatus juttu. Justnagu omamoodi „tütarlapsest sirgub naine“ –lugu. Ei oskagi hetkel määratleda, mis on raamatus olulisem – kas Vega lugu või krimilugu, millesse on kõik väikese kogukonna liikmed kuidagi mässitud. Ja taustaks on vihmane, külm, sünge oktoobrikuu (mets ja soo). Kas tõesti on see Rootsis kõige külmem kuu?

Vega on see tegelane raamatus, kellesse autor suhtub suure empaatia ja kaasaelamisega. Jah, juhtub… õnneks mitte lõplikult pahasti ja… tütarlaps leiab ennast selles karmis külmas maailmas küpsema ja targemana. Ta ON, kõige paremas mõttes.

Raamatu lõpulõik on omamoodi helge ja lootusrikas:

„Olin end kaua tundnud üksildasena, aga kummalisel kombel oli see tunne nüüd kadunud. Õues kõrge taeva alla vihma käes seistes adusin, nagu liiguks väli minu hingamise taktis, justkui ei tuleks silmapiiril terendav valgustriip maast, vaid minu sisemusest, ja küllap alles sel hetkel mõistsin, et viimaste päevade kestel oli juhtunud midagi tähtsat.

Minu nimi oli sama ja välimus samuti, kuid sisimas tundsin end kellegi teisena. Juhtunu oli mult midagi röövinud, aga ka midagi selgeks teinud. Sellega, mille eest ei saa põgeneda, tuleb õppida elama.

Minu nimi on Vega Gillberg ja siin on minu koht, kuhu ma kuulun.“

 

Raamatu autor on noor rootsi kriminoloogiadoktorist krimikirjanik, kelle Leo Junkeri sarja 3 esimest raamatut on kirjastus Tammerraamat juba tõlkinud ja avaldanud. (Sarja neljas raamat on olemas, kuid veel eesti keelde tõlkimata.)

Muide, Rootsi krimikirjanike akadeemia on selle külma oktoobrikuu raamatu septembris 2016 leidnud olevat parima noortele kirjutatud krimka.

Kirjastus teab raamatust üht-teist ja lubab pisut ka sisse piiluda

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28. juuni 2018 in kriminaalromaan, noorsooromaan

 

Claudia Gray. Sinu tuhat palet

Ilmunud: Päikese Kirjastus, 2018
Tõlkinud Iiri Sirk

„Sinu tuhat palet“ on noorteraamat, aga sobib väga hästi lugemiseks ka teistele. Alguses ei suutnud raamat mind eriti kaasa tõmmata. Mind häiris, et tegevus oli edasi antud mina-jutustaja kaudu ning jutt oli kohati nii tiinekatele omane. Kõik need suhtedraamad ja kangelanna ei suuda otsustada, millist noormeest ta ikka tahab. Kui edasi lugesin, siis läks ka raamat huvitavamaks ja lõpp oli täis ootamatuseid. Muidugi suhtedraamat oli ka kuni lõpuni välja.

Marguerite Caine’i vanemad on tuntud füüsikud, kes on leiutanud Tulilinnu, mis võimaldab inimestel rännata erinevatesse dimensioonidesse. Leiutis on küll algusjärgus, aga juba käib sellele tõeline jaht. Selle leiutise pärast tapetakse Marguerite’i isa. Kõik tõendid näivad viitavat nende assistendile Paul Markovile, sest peale kuritegu on ta hävitanud kõik nende uurimistöö andmed ning põgenenud teise dimensiooni.

Marguerite aga ei lepi sellega ning saades teiselt assistendilt Theolt ühe Tulilinnu prototüübi, asuvad nad koos Theoga Pauli ühest dimensioonist teise jälitama. Seda tehes satuvad nad kõrgtehnoloogilisse Londonisse, Tsaari-Venemaale, siis ülemaailmse üleujutuse tõttu loodud ookeanijaama.

Tegemist on omamoodi raamatuga. Mulle meeldisid need erinevad dimensioonid. Inimesed on praktiliselt samad, aga päris ei ole ka. Midagi on natuke teistmoodi. Tegelikult oleks ka põnev niimoodi rännata teise aega ja kohta, kus inimesed on samad, aga on tehtud mingi teine valik ja selle tõttu on elu teises dimensioonis natuke erinev. Seda on keeruline kirjeldada, nii et soovitan kõigil parem raamatut lugeda.

Sellistes tingimustes on kummaline armuda, kus sa veedad natuke aega ühes dimensioonis ning kui liigud järgmisesse, siis see inimene ei ole enam päris sama. Kumba inimest sa siis tegelikult armastad? Sellised mõtted vaevad Marguerite’i pead, lisaks tagaajamistele ja enda ohutuse tagamisele.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 

Emily Barr. Flora Banksi ainus mälestus

Ilmunud: Pegasus, 2017
Tõlkinud Eda-Riin Leego

Nii nagu raamat ütleb, on Flora Banksil vaid üks mälestus.

Kujutage, et järsku te teete silmad lahti ja olete peol. Teil pole õrna aimugi kes te olete, kus te olete ning miks te peol olete. Peopessa on teil kirjutatud sõbranna nimi ning käsk mitte juua. Saate teada peo eesmärgi, tutvute inimestega, kuid siis kaovad kõik viimase 3 tunni jooksul kogetud mälestused ja te alustate jälle otsast peale. Te olete peol ja teil pole õrna aimugi kes te olete, kus te olete ning miks te peol olete. Ja niimoodi iga päev. Iga 2-3 tunni tagant.

Kõik muutub hetkel, mil Drake suudleb Florat. Mingil põhjusel see mäletust ei kao. See mälestus on alles ka mitmeid päevi hiljem. Äkki see ongi lahendus? Äkki see on ravi? Äkki Flora mälu taastub? Ta peab ainult selle poisi üles leidma ja teda veel suudlema. Aga no kuna ükski asi ei saa lihtne olla, siis just puhtjuhuslikult on Drake sõitnud ära põhjapoolusele.

Teekonnast Drake’i juurde kujuneb ootamatusi täis (sest eks kõik ole ootamatu kui su mälu koguaeg restardi teeb) seiklus, mis aitab Floral õppida palju nii enda, oma pere, sõprade kui ka teda ümbritseva maailma kohta. Tal seisab ees raske ülesanne panna kokku pusle oma elust, alustades iga paari tunni tagant üha uuesti.

„Flora Banksi ainus mälestus“ ei ole armastuslugu ega kohe kindlasti mitte ka tavapärane noorteromaan. Selles on seiklust, põnevust, kriminaalsust. See on šokeeriv, hirmutav ning valus, kuid samal ajal annab palju lootust.

Soovitan seda raamatut neile, kellele on meeldinud „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel“, „Me olime valetajad“ ja „Mõtlesin su välja“.

 

Vaata leidumust  e-kataloogist ESTER

Mirjam Kaun
Eesti keelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22. märts 2018 in ilukirjandus, noorsooromaan

 

Kerstin Gier. Silber: esimene unenägude raamat

Ilmunud: Pegasus, 2017
Tõlkinud Katri Soe-Surén

Kummalise pealkirjaga mõistatuslik raamat lennutab lugejad unenägude mõistatuslikku maailma.
Kerstin Gier näitab ehedalt ära, et lihtne ja lõbus armastusromaan ning põnev fantaasia ei pea olema kaks eraldiseisvat žanri, mis teineteist välistavad.

Palju rännanud Liv Silber maandub lennukiga taas uues kohas, mis peaks tema koduks saama. Suur on aga pettumus, kui pisikese linnaäärse Oxfordi majakese asemel ootab ees kellegi teise uhke korter, ning ema uus mees ja perekond, kellega tuleb õige pea kokku kolida. Ja siis veel segab uus kasuvend koos oma sõpradega tema unenägusid ka.

Imelikuks läheb asi siis, kui igal ööl on konkreetsed unenäod, mida Liv detailsuseni mäletab. Aga ei, mitte see pole selle asja juures kõige kummalisem. Neid unenägusi mäletavad detailidena ka teised unenäo osalised. Kui Liv kuuleb pealt, kuidas teised räägivad unenägudest, kus nad kõik on olnud, satub ta deemonliku salapakti osaks.

Vereannetused, pentagrammid, kummalised olendid, unenägude võimas maailm – Kerstin Gier ei jäta ühtki kivi ümber pööramata selles pöörases fantaasiaraamatus, kus mitte kõik ei ole nii nagu näib ning see, mis näib, ei ole kõik.

Kuigi fantaasiaraamatud on tavaliselt tõsimeelsed ning süvenemist nõudvad, siis Silberi puhul on võetud nišši noortekirjanduse lihtsamatest paladest. Absoluutselt kõik poisid on maailma kõige ilusamad (no välja arvatud üks, kellel olid vinnid, aga ju see oli lihtsalt vajalik loo arendamiseks), elu koolis keerleb kleitide ja poiste ümber ja muidugi üks eriti nunnu armumine. Aga ärge sekundikski kartke, et selle all kannatab raamatu sisu ja looliin. Autori loodud unenäomaailm oma reeglitega saadab iga lugeja mõttelisi filosoofia radu tallama.

Soovitan lugejatele, kellele on meeldinud Ari Marmelli „Varga Pakt“, Alyson Noëli „Igavesti“, Jennifer L. Armentrouti „Obsidian
 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Mirjam Kaun
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 20. veebr. 2018 in fantaasiaromaan, noorsooromaan

 

Tamsyn Murray . Teise ringi süda

Ilmunud: Ajakirjade Kirjastus, 2017
Tõlkinud Piret Orav

 

Rääkides taaskasutusest ja teise ringi asjadest mõeldakse tavaliselt riideid või mööblit. Küll aga liigub palju inimesi ringi taaskasutatud organitega. „Teise ringi süda“ annab lugejale pilguheite organidoonorluse maailma helgemale poolele.

Jonny ei ole tavaline teismeline.
Iga päev ärkab ta haiglas, aheldatud masina külge, mis teda elus hoiab.
Iga päev loodab ta, et just täna leitakse talle doonorsüda.
Iga päev juurdleb ta, kas see jääb viimaseks tema elus.

Iga päev peab Niamh sõda oma venna Leoga.
Igal viimasel kui päeval Leo võidab.
Iga päev unistab Niamh elust ilma Leota.
Kuid kõik muutub päeval, mil juhtub õnnetus.

Tamsyn Murray näitab organidoonorluse kahte poolt. Ühel pool on Jonny, kelle südamepuudulikus on nii tugev, et ta on elus vaid tänu masinale, mis asendab tema südame tööd. Ta veedab kõik oma päevad haiglavoodis olles. Tema lootus saada uut südant on väike noore ea ja haruldase veregrupi tõttu.

Teisel pool on Niamh, kelle kaksikvenna Leoga juhtub õnnetus, mis paneb kogu pere karmi valiku ette. Kas lasta oma armastatud pereliige tükkideks võtta? Selleks, et keegi teine, võõras, saaks elada? Või hoida ta ühes tükis Leo soovide kiuste, sest lahti lasta on raske?

Mis saab edasi? Mis juhtub siis kui sinu sees on võõras süda? Süda, mis lõi enne kellegi teise sees. Kellegi, kes oli hoopis teistsugune. Kellegi, kes nüüd on surnud. Ning mis juhtub siis kui mängu tuleb armastus?

See on lugu tulevikule vastu astumisest, ükskõik kui hirmutav see ka poleks.
See on lugu murtud südame parandamisest, ükskõik kui valus see ka poleks.

Kuigi surmad ja südamehaiged tunduvad olevat märksõnad väga tõsisele ja kurvameelsele raamatule, siis siin nii ei ole. Jutt kandub edasi sujuvalt ning õhuliselt.  Peatükid lõppevad nii ruttu, et lausa peab vaatama, mis järgmises peatükis juhtub. Seda viimast eriti selletõttu, et peatükke jutustavad vaheldumisi Jonny ja Niamh.
Lugu iseenesest on informeeriv ning aitab mõista doonorite lähedasi ning doonorluse saajaid. See on lõbus, romantiline ning mõtlema panev.

Soovitan raamatut John Greeni fännidele ning raamatute „Minu süda ja teised mustad augud“, „Sina minu kõrval, maailm meie vahel“ ja „Üks“ austajatele.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Mirjam Kaun
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; 22. dets. 2017 in ilukirjandus, noorsooromaan

 

Margit Sarapik. Õhku joonistatud naeratus

Ilmunud: Tänapäev, 2017

„Õhku joonistatud naeratus“  on Kirjastus Tänapäev 2015. aasta noorteromaani äramärgitud töö.

Peategelane, noor kõrgushüppajast tulevikutalent, Britt leiab end ühel hetkel haiglavoodist teadmata, kuidas ta on sinna sattunud. Tervise paranedes taastub ka järk-järgult mälu, mis on kui reis ajas kuni käesoleva ajani.  Kuigi füüsiline paranemine läheb omasoodu, siis hinge osas on vaja ise vaeva näha ja sealjuures mängib suurt rolli tema palatikaaslane Jasmin. Tüdrukutest saavad väga head sõbrannad ja Britt saab viimaks elus edasi liikuda oma valitud rajal ja just sellise kiirusega nagu talle sobib. Viimaks saab ta olla vaba ja tavaline noor tütarlaps nagu ta seda oli soovinud.

Ent kõik ei lõppe kahjuks hästi … Aga seda saate juba raamatust ise lugeda.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Helen Reiser-Liim
Nõmme raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 31. mai 2017 in ilukirjandus, noorsooromaan