RSS

Category Archives: õudusromaan

Emily Carroll. Through the Woods

New York: Margaret K. McElderry Books, 2014

It is a tale of a young girl late at night, lying down in bed to read a few horror stories. In order to postpone the moment she has to stretch out her hand over the precipice of the bed to shut off the light – the moment she’d be most vulnerable to the monsters lying in wait to grab her and drag her away.

And that’s the first three pages of the graphic novel. The ones that follow take a bit longer in order to better drag you, the reader, into these weird and fantastical tales of dread and horror, building up to thrilling climaxes. Now, that might make it seem as if the twist is everything, but there are no „Sixth Sense“ kind of „elaborate construction, hinging on one act of illusion“ twists here – these stories tell of people in unreliable relationships starting from a place of abnormal and growing more and more disconcerting as reality is forgotten and the new order of things seems to demand their very being as their fellows, trusted or mistrusted, change roles and shapes as the drawings leave constraints and flow over the borders and across the pages.

In most of the stories we also follow the actions of young women, which does seem to be the norm in horror (at least when talking of horror films, which are more of my forte), but how refreshing it is to read good horror stories that lack sexist sentiments nor resort to naive princessy-characters out of their depths who mostly stay afloat thanks to their American goodliness, and while there is a character somewhat similar to that in here as well, her story is quite a different one from that of horror cinema and closer to a twisted Bluebeard (as if that wasn’t twisted enough).

Let’s stop for a moment on its wonderful visuals that beg to be called beautiful. The whole book is a packet of delights for the eye that enjoys comics which care little about fitting into neat boxes, but use the whole page as a canvas for the emotions of the characters. And while neat boxes are no sin, my eye falls most in love with such as this and Craig Thompson’s „Blankets“ (a graphic novelist telling the tale of his youth), their adventuring drawings turning the story into something magical, and while in „Blankets“ it added an otherworldly dimension to a realistic tale, here it adds an extra layer of strength to stories already dripping with dread.

A word also for Carroll’s typography – the words themselves are part of the tale, not only drawn as an integral part of the image, but changing colour and size and creeping across the page or standing still and cold, just as the story demands in order to enhance the atmosphere.

However, all the pretty drawings in the world would not be enough for a comic to be good and what a wonder it is that Carroll manages to also fit the bill in storytelling – did I say ’fit’? No, she far surpasses it using her drawings to fuel nightmarish tales that linger in my memories. There is more than a touch of fairy tale to them, but not the kind of pretty morals, but the kind that keeps you up in night, fearing what moves behind the windowpanes.

Now, I feel that even though I have described Carroll’s ability to combine drawings, typography and top-notch storytelling into a masterful gothic graphic novel, filled with dread, atmosphere and beauty, I still haven’t emphasised enough how much I recommend it. It was a book I purchased almost on a whim, looking for unconventional comic books of horror, and amongst the few I selected (and of them several I liked), this was the finest, and I consider it one of the better additions to my bookshelf, wishing to force it upon anybody I know, only held back by what are considered inherent limitations by many, it being a comic book, and a tale of horror. You though, our wondrous reader, are hopefully of stronger stock, so enter, dearest, this path through the woods lined with crimson cobblestones and tall dark trees and see what stories you’ll get to find and experience before you in turn are found by the wolf and devoured whole.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Lauri Heinsalu
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

 

Advertisements
 

Stephen King. Mis hundi suus, see hundi oma

Ilmunud: Ajakirjade Kirjastus, 2016
Tõlkinud Silver Sära

Originaalpealkirjaga „Finders Keepers“ on kaasahaarav põnevik, mille alguses on peaaegu võimatu aru saada, kuidas asjad edasi lähevad või kes täpselt peategelane on. Paralleelseid sündmusi on palju, kuid vanameister S. King on need oskuslikult omavahel kokku põiminud ning ühel hetkel hakkavad kõik „klotsid oma kohale sobituma.“

Kuulus kirjanik John Rothstein on peitnud end avalikkuse eest aastaid ning elab eraklikku elu peale mitmeid menukaid teoseid. Üheks selliseks on „Põgeneja“ triloogia, mille peategelelaseks on Jimmy Gold. Antud peategelasega end samastav Morris Bellamy tungib kirjaniku koju, tapab ta ning tühjendab seifi nii rahast kui ka seniavaldamata käsikirjadest, mille hulgas on tema suurimaks rõõmuks ka järg kuulsale triloogiale. Tema õnn jääb üürikeseks, kui selgub, et hinnalisi teoseid ei ole võimalik niipea müüa. Peitnud nii raha kui ka märkmikud, läheb ta välja meelt lahutama, kuid lõpetab kinnipidamisasutuses. Ta saab pika vanglakaristuse, aga seda hoopiski teise kuriteo eest. John Rothsteini mõrv jääb võimudel lahendamata.

Aastaid hiljem leiab koolipoiss Pete Saubers kohvri. Poisi isa sai vigastada City Centeri veresaunas ning peale seda on peres probleeme nii raha kui ka omavaheliste suhetega. Kohvri sisu aitab küll pere madalseisust välja, kuid mitte täielikult. Lõppude lõpuks on olemas ka selle kohvri omanik – keegi, kes selle sinna peitis…  ja ta tahab selle sisu tagasi saada, mis tahes moel, mis tahes hinnaga… ning ta vabanes just vanglast.

Mis edasi saab ja kuidas S. King suudab lisada põneviku lõppu ka ulme sugemeid – sellest kõigest saab lugeda raamatust „Mis hundi suus, see hundi oma.“

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe ka triloogia esimest raamatut „Härra Mercedes

Triloogia kolmas raamat on „Valve lõpp

 

Helen Reiser-Liim
Nõmme raamatukogu juhataja

 

 

 

 
 

Susan Hill. Naine mustas

Naine mustasIlmunud: Hea Lugu, 2014
Tõlkinud Karin Suursalu

 

Susan Hill on sündinud 1942. aastal Scarborough`s, Inglismaal. Ta on kirjutanud lühijutte ja romaane, kummituslugusid, lasteraamatuid, detektiivromaane ja memuaare. Peaaegu kõik Susan Hilli raamatud on pälvinud tähelepanu ja mitmetele neist on määratud kirjanduspreemiaid.

Susan Hill on ise oma autobiograafias rõhutanud, et Scarborough, koht kus ta elas kuni 16. eluaastani,   on tugevalt seotud tema romaanide ja novellidega. Üleskasvamise ebatavaline koht annab kirjanikule suure eelise, see stimuleerib kujutlusvõimet. Susan Hilli küllaltki traditsioonilises, kammerlikus laadis kirjutatud romaanides ja lühijuttudes avaneb maailm, kus inimesed heitlevad, igaüks omaette, ületamatu üksindusega. Need on enamasti täiesti tavalised inimesed, tihti ka ühiskonna heidikud või lihtsalt tavapärasest erinevad inimesed, kes elavad Inglismaa väikelinnades või alevites.

1983. aastal ilmunud romaan „Naine mustas“ on tema teistest raamatutest üpriski erinev. See on sünge kummitusromaan, mis viib lugeja traagiliste perekonnasaladuste maailma.

Romaan algab rahuliku jõululaupäeva õhtu kirjeldusega õnnelikus kodus. Peategelane on peale mineviku seljataha jätmist abiellunud ja muretsenud rahuliku ja turvalise kodu oma perele. Noorte jutustatud tondijutud toovad loo peategelasele vanad painajad tagasi.

„Loomulikult polnud mul aimugi, et varsti puruneb mu meelerahu, et ärkavad mälestused, mida olin pidanud jäädavalt haihtunuks“ (lk 17)

Napilt kakskümmend kolm aastat vana algaja advokaat Arthur Kipps saadetakse proua Alice Drablow matustele ja tema pärandiasju korraldama. Pr Drablow oli Angerjalodukodu häärberi ainus elanik ja noorel advokaadil pole selle varjatud akende taha peitunud traagilistest saladustest aimugi. Pr Drablow matusel märkab ta musta riietatud kahvatut noort naist , kes oma kõhedust tekitava ilme ja olekuga ajab noormehele pöörase hirmu nahka. Tema ilme väljendas otsatut kurbust, aga ka pahatahtlikkust, puhast kurjust ja vihkamist.

„Tal oli tontlikult kaame nägu ja kohutav ilme, seljas rõivad, milliseid tänapäeval enam ei kanta / … /Ta oli ilmunud ja haihtunud nii, nagu tõeline elav lihast ja verest inimolend mingil juhul ei suudaks.“(lk 68)

Halvad eelaimused süvenevad veelgi, sest kohalikud inimesed keelduvad rääkimast kummituslikust paigast ja seal elanud inimestest.

Autor oskab suurepäraselt pinget üleval hoida ja raske on raamatut enne läbilugemist käest ära panna. Väga head on looduskirjeldused ja pole imestada, et sellest romaanist on tehtud ekraniseering, kus peaosa mängis tuntud näitleja Daniel Radcliffe.

Romaani „Naine mustas“ sündmustiku põhjal valminud S. Mallatratti näidend oli Londoni West Endis pikka aega menutükk. Ka meil on seda näidendit mängitud Eesti Draamateatris, lavastajaks Priit Pedajas.
Susan Hill on Whitbreadi, Somerset Maughami ja John Llewelyn Rhysi auhindadega pärjatud Briti kirjanik.

Käesoleval ajal elab Susan Hill elab Gloucestershire’s ja peab väikekirjastust Long Barn Books.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Eesti keeles on seni Susan Hilli teostest ilmunud:

Kevadkirkal aastaajal. Perioodika, 1986

Proua de Winter. Varrak, 1995

Mina, kivikuningas. Eesti Raamat, 2003

 

Malle Järv
Laagna raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 12. nov. 2014 in õudusromaan, ilukirjandus

 

Albert Sánchez Piñol “Pandora Kongos”

„Pandora Kongos“ on Albert Sánchez Piñol’i triloogia teine raamat (esimene osa „Külm nahk“ – Pegasus, 2008). Kuigi triloogia teine raamat ei jätku sündmused sealt, kus pooleli jäid, samuti ei kordu ka tegelased; samaks on jäänud vaid eksootiline piiratud tegevuspaik ja ängistav atmosfäär, kus kohtutakse veidrate olenditega – teisega.

pandoraThomas Thomson on noor kirjanik, kes saab kaaluka ülesande, kui advokaat Norton palub tal kirja panna oma kaitsealuse Marcus Garvey loo. Mustlasest tallipoissi süüdistatakse Craveri hertsogi kahe poja tapmises Kongo ekspeditsioonil. Lugu peab täitma kaht eesmärki: tõe jalule seadma ja laiadele rahvahulkadele hinge minema. Ent see, mida Garvey Thomsonile jutustab, ületab ka kõige fantaasiaküllasemad seiklusromaanid.

Craveri hertsogi kaks poega korraldavad ekspeditsiooni Kongo vihmametsadesse, kuhu enne neid ei olnud astunud ükski inimene, kulla ja teemantide leidmiseks. Orjad kaevandavad Kongo lagendikul kulda, kuni korraga kaevavad neile vastu humanoidilaadsed olendid. Kugi enamus neist lüüakse maha, on kohtumine nendega siiski ehmatav. Kuid rünnakud jätkuvad ja millega kõik lõppeb saab edasi lugeda juba raamatust. Paralleelselt Marcus Garey loo kirjapanemisega, kirjutab Thomas Thomson ka enda lugu, mis on kohati päris koomiline.

Žanriliselt võib “Pandora Kongos” liigitada kui seiklus-, põnevus-, ulme-, õudus-, kriminaal- või armastusromaani. Tegemist on omamoodi metakirjandusega, romaaniga romaanist. Teose üheks peateemaks on kirjandus, autor näitab meile, kuidas raamat suudab tõelust mõjutada, kuidas kirjapandud sõna toidab meie kujutlust. Autori kirjutamisstiil on ladus ja raamatut on raske käest panna.

Albert Sánchez Pińol (sündinud 1965. Barcelonas) on Kataloonia kirjanik. Hariduselt on Sánchez Pińol Aafrika uuringutelesanchezpiol spetsialiseerunud antropoloog. Üheksakümnendatel rändas ta palju Aafrikas, kogudes materjali pügmeesid käsitleva doktoritöö tarvis, mis jäi aga pooleli, kuna puhkenud kodusõda sundis teda Kongost lahkuma. Tagasi kodumaal avaldas Sánchez Pińol oma esimesed raamatud. 2000. aastal ilmus satiiriline essee “Pajatsid ja monstrumid” (Pallasos i monstres) ning 2001. aastal lühijuttude kogu “Kuldajastud” (Les edats d’or). Autori siiani tuntuim romaan “Külm nahk” (La pell freda) ilmus 2002. aasta sügisel ning selle võtsid ühtviisi hästi vastu nii publik kui ka kriitikud. Romaan on esimene raamat triloogiast, mille teine osa “Pandora Kongos” (Pandora al Congo) ilmus aastal 2005 ning ka kolmandat osa on peagi oodata.

Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja