RSS

Category Archives: psühholoogia

Susannah Cahalan. Põlev aju: ma olin kuu aega hull

Ilmunud: Ersen, 2017
Tõlkinud Marja Liidja

Raamat on kirjutatud Susannah Cahalan´i  poolt, kes on läbi selle raamatu koostamise proovinud kokku panna tervikpilti oma elu kõige raskemast ajast. Ta on intervjueerinud ja vaadanud läbi salvestusi oma käitumisest haiglas ning koostanud selle raamatu ühelt poolt selleks, et saada täpselt aru , mida ta tegi ja mis toimus tema haiguse ajal, kui ka selleks, et juhtida maailmas tähelepanu sellele haruldasele haigusele, mis teda tabas ning mis oleks äärepealt temalt elu võtnud.

Raamatus saame teada, kuivõrd oluline on lähedaste inimeste usk sinusse ja kuidas üks kõige lihtsam test, hoolimata arvukatest keerukatest meditsiinilistest analüüsidest, võib anda tagasi sulle su elulootuse ning päästa hullumajas suremisest. Raske teema paneb kindlasti kaasa elama ja mõtisklema selle üle kui paljud on jäänud ajaloo jooksul ilma õige diagnoosita …

Põnev lugemine eriti neile, kellele meeldib teleekraanil jooksnud sari dr House.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Vaata ka ingliskeelseid intervjuusid:

https://www.youtube.com/watch?v=5xT6BIFv-IE

https://www.youtube.com/watch?v=gfteHaKj8yc

 

Helen Reiser-Liim
Kalamaja raamatukogu juhataja

 

Advertisements
 
 

Ilse Sand. Armastades ennast                           Elaine N. Aron. Ülitundlik inimene

armastades-ennast-teejuht-ülitundlikele-ja-teistele-õrna-hingega-inimestele ülitundlik-inimene

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ilse Sand. Armastades ennast: teejuht ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele
Ilmunud: Pilgrim, 2016
Tõlkinud Triinu Lööve

Elaine N. Aron. Ülitundlik inimene: mis aitab, kui maailm kipub sinust üle sõitma?
Ilmunud: Hea Lugu, 2015
Tõlkinud Piret Lemetti

 

Tänapäeva maailmas on prestiižne olla tugev: energiline, tiheda päevakava ja laia suhtlusvorguga inimene, kes jaksab palju teha ja öö läbi pidutseda. Ilse Sandi raamat “Armastades Ennast. Teejuht ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele” on mõeldud neile, kes vahetevahel tunnevad, et sellise ideaaliga võrreldes oleks neil justkui midagi viga.

Ülitundlikkus ei ole uus avastus. Seda on lihtsalt nimetatud teisiti, näiteks introvertsuseks. Ideed “ülitundlikust inimesest” on tutvustanud ja kirjeldanud Ameerika psühholoog ja teadlane Elaine Aron. Ta räägib sellest, kuidas ta ise uskus, et introvertne ja ülitundlik tähendab ühte ja sama, kuni mõistis, et 30% ülitundlikest inimestest on sotsiaalselt ekstravertsed.

Hinnanguliselt on iga viies inimene ülitundlik. Nii inimeste kui ka kõrgemate loomaliikide hulgas on võimalik eristada kahte tüüpi: ülitundlik ja jõulisem – viimased on riskialtimad ja enesekindlamad. Nii nagu inimesi eristatakse soo järgi, saame neid eristada ka nende kahe tüübi alusel. Erinevus kahe tüübi vahel näikse mõnikord olevat soolisest erinevusest suurem.

Ülitundlikud inimesed on väliselt samasugused, nagu kõik teised, kuid nad tajuvad maailma teisiti. See kuidas nad mõtlevad, tajuvad, tunnevad ja töötavad, on erinev.  Neil on kõrgenenud taju teiste inimeste emotsioonide osas, madalam taluvuslävi valju müra, ereda valguse, valu ja teiste stiimulite osas ning nad töötlevad infot veidi erinevalt.

Peamised punktid, mida ülitundlike inimeste puhul välja tuuakse, on järgnevad:

  • Nad tunnevad sügavalt ja reageerivad emotsionaalselt – nad on väga intuitiivsed ning tajuvad emotsioone intensiivselt ja sügavalt. Kuna neil on kõrge empaatiavõime, siis reageerivad nad emotsionaalsemalt ümbritsevate inimeste muredele. Nad nutavad kergesti ja seetõttu on oluline, et nad ei satuks situatsiooni, kus neid selle eest häbistatakse ja halvustatakse.
  • Nad kuulevad teistelt pidevalt “ära võta nii isiklikult“ ja “miks sa nii tundlik oled“ – olenevalt kultuuris, kus need inimesed on kasvanud, suhtutakse nende ülitundlikkusse kas tolereerivalt või negatiivselt. Eriti on see oluline meeste puhul. Ülitundlikud mehed kuulevad lääne ühiskonnas sageli kriitikat enda isiksuse suunas.
  • Nad kipuvad vältima meeskonnatööd eeldavaid spordialasid ja avatud plaaniga kontoreid – ülitundlikud inimesed eelistava sageli alasid, kus nad on omapead ja ise enda eest väljas nagu jooksmine, jalgrattasõit ja matkamine. Nad naudivad tööd, kus neil on kontroll enda töökeskkonna üle, töötamine kodus või kinnises kontoritoas on nende jaoks meeldivam, kui avatud kontor. Kui nad juba töötavad meeskonna osana, siis kõrge empaatiavõime, oskus sügavuti analüüsida ja detaile märgata, teeb neist väärtusliku meeskonnaliikme. On aga parem, kui nad ei ole positsioonil, mis eeldab lõpliku otsuse langetamist.
  • Neil võtab otsuste langetamine aega – kuna nad märkavad iga valiku juures enam detaile ning kaalutlevad paljude võimalike tulemuste üle, siis võib isegi lihtsate otsuste tegemine olla nende jaoks aega võttev protseduur. Kui nad aga on mingis küsimuses leidnud enda jaoks “õige“ vastuse, on nad edaspidi väga kiired seda valikut uuesti tegema. “Valed“ otsused toovad nende jaoks kaasa tugevama emotsionaalse rektsiooni, kui enamikul inimestel.
  • Mitte kõik ülitundlikud inimesed ei ole introverdid – umbes 30% ülitundlikest inimestest on ekstraverdid, tavaliselt on nad üles kasvanud väikeses tugevalt seotud kogukonnas.
  • Neil on kalduvus langeda depressiooni või kannatada ärevushäirete all – seda aga eelkõige juhul, kui lapsepõlves ei ole nende närvisüsteemi tüübiga piisavalt arvestatud. Toetavas keskkonnas kasvanud ülitundlikud inimesed on täiskasvanuna väga võimekad.
  • Vägivaldsed filmid ei ole ülitundlike inimeste jaoks – kõrge empaatiavõime ning madal taluvus ülestimulatsiooni vastu tähendab, et vägivaldsed ja õudusfilmid ei ole neile sobivad.
  • Nad on heade kommetega – kuna nad on väga tähelepanelikud ennast ümbritseva keskkonna suhtes, siis on nad enamasti viisakad ja arvestavad, märgates teiste inimeste vajadusi.
  • Nad on väga tundlikud kriitika suhtes – nende reaktsioon kriitikale on intensiivsem, kui enamikul. Seetõttu võivad nad rakendada taktikaid kriitika vältimiseks, nagu näiteks sarkasm, iga hinna eest teistele meele järele olemine, enesekriitika ning igasuguse kriitika allika vältimine.

 

Ülitundlikkusel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed. Ühest küljest on see abiks, kui inimene märkab end ümbritsevas keskkonnas enam detaile ja seoseid, tajub paremini ümbritsevat emotsionaalset kliimat ning vaevumärgatavaid vihjeid. See motiveerib inimest enam mõtlema, analüüsima ja teemadesse süvitsi minema. Teisest küljest on see keeruline, kuna ülitundlikud inimesed tunnevad end lihtsalt ülekoormatuna keskkonna stiimulite poolt. Nad ei ole väga osavad mitme tegevuse korraga tegemises, nad tunnevad kergesti ärritust või ärevust valjude helide, tugeva või kiiresti vahelduva valguse ja suure inimeste hulga puhul.

Ülitundlikku isiksuse tüüpi peetakse sageli probleemiks ning klassifitseeritakse isegi meditsiiniliseks hälbeks. Kuna ülitundlikud inimesed on vähemuses, siis on lihtne neid ülejäänud 80% inimestega võrreldes nimetada “ebanormaalseteks“.

 

ÜLITUNDLIKU INIMESE EELISED:

* SA OLED VÕIMELINE TUNDMA TEISTE EMOTSIOONE
See on ääretult kasulik omadus, sest ülitundliku inimesena sa saad aidata neid, kes vaevlevad emotsionaalse valu käes, isegi kui nad üritavad varjata oma tõelisi tundeid. Sa näed inimese hinge ja tema tegelikke soove. Tihti selles maailmas meid on õpetatud maske kandma, olema tugevad ja tundetud. Kuid tundliku inimesena sa tead, kui inimlik on kogeda tundeid ja kui vajalik on, et keegi seda märkaks, et saaks jagada seda inimlikkus, mis meie sees keerleb. Näiteks tööl olles, kui sa märkad, et sinu kolleegil ei ole asjad kõik korras ja küsid temalt või ütled, et märkasid seda, siis vaata ja koge kui tänulik see inimene sulle tegelikult on, ka juba selle eest, et sa lihtsalt märkasid. Ja sama võid sa kasutada ka klientide, ülemuste ja koostööpartneritega suhtlemisel.

* TUGEV INTUTSIOONILINE TAJU
Kui me kuulame oma kõhutunnet, mis juhatab ja annab vastuseid meie küsimustele, siis liigume iga päev imede keskel. Seda tunnet kuulates, mitte ignoreerides, on see võimas tööriist nii eraelus, tööl kui ka teiste aitamisel. Kui on vaja teada, kas kellegagi koostööd teha või mitte, kas minna sinna või mitte, kas usaldada seda inimest või mitte, kas teha see projekt teoks või mitte, kas see valik on praegusel hetkel parim või mitte, kas lahkuda töölt või mitte, kas öelda seda välja või mitte jne. Igal sammul oma elus sa saad seda rakendada ja kasutada. Usalda oma instinkte!!! Suu ja sõnadega saab luua suuri õhulosse, kuid sinu instinktid ei valeta kunagi.

* OLED SUUREPÄRANE LAPSEVANEM
Ülitundliku inimestena on meil kõrgendatud teadlikkus tunnetest ja emotsioonidest, suhestudes teiste inimeste tunnetega palju lihtsamalt ja palju sügavamalt, kui teised. See teeb meist suurepärased lapsevanemad, kuna olema võimelised tajuma oma lapse vajadusi ja teame, mil beebi on kurnatud ja vajab hoolitsust. Beebid omakorda tunnetavad ära, kui oleme ülitundlik inimene ja seetõttu ta hoiab meie lähedale, sest teab, et mõistame tema vajadusi ja et oleme õrn ja armastav olevus.

* LOOVUSE VOOLAVUS
Ülitundlikud inimesed on väga loomingulised. Meie seest tulevad mõtted, ideed on tihti nii unikaalsed ja ebatavalised, et võivad ehmatada meid endidki. Seetõttu ka väga paljud ülitundlikud inimesed tegevad just loomingulistes valdkondades nagu kunstnikud, kirjanikud, näitlejad, muusikud, loovjuhid jne.

* OLED ÄÄRETULT KAASTUNDLIK
Meil on võimalik tunda ja tunnetada, mida teised võivad tunda ja mida nad tunneksid, kui sina või keegi käituks mingit moodi. Seetõttu teades, kuidas keegi võib ennast pärast teatud tegu tunda, oleme me ääretult kaastundlikud, sest võime kogeda seda ka ise läbi oma keha. Ja kui me juba teame, mida see tunne ja tegu endaga kaasa toob, siis meil on reaalne kogemus, kuidas keegi end tunneb ja seeläbi oskame olla kaastundlikumad. Me oleme suurepärased kuulajad ja nõuandjad. Võime vajadusel tunde teisi inimesi ja nende probleeme kuulata ja neile toeks ning abiks olla.

* VÕIME TUVASTADA VALESID
Ülitundliku inimesena oled elurütmidesse nii sügavalt kaasa haaratud, et sa tajud igat väiksemat muudatust meid ümbritsevas keskkonnas. Samuti sa märkad teiste kahtlasi tegemisi. Sulle on sisse ehitatud valedetektor. Sa saad seda kasutada nii tööl kui eraelus. Õpi lihtsalt usaldama, seda mida sa tunned. Tööl olles ära lase endast üle sõita ja kustuta sellised valekolded juba eos.

* SINU AJU TÖÖTLEB PROTSESSE PÕHJALIKUMALT
Seetõttu oleme valmis vastama küsimustele juba enne, kui neid meilt on küsitud. Seetõttu oleme ka võimelised nägema ja tunnetama ette tuleviku võimalikke lahendusi.
Teistele võime tunduda seetõttu aeglasemad, kuna töötleme infot põhjalikumalt, kuid me ei ole seetõttu vähem intelligentsed. Kaugel sellest. Meie info töötlemise tulemused on palju põhjalikumad ja seetõttu ka usaldusväärsemad.

* VÕIME SUHELDA LOOMADE JA LINDUDEGA
Loomad suhtlevad meiega teistmoodi, kui mittetundlike inimestega, sest nad võivad tunda meie loomulikku ülitundlikkust ja kaastunnet. Eriti kassid ja koerad on võlutud meie ülitundlikkusest ja võivad käituda meiega teistmoodi kui mittetundlikega, sest nad tajuvad, et me oleme võimelised nendega suhtlema ja nende vajadusi märkama.

* SUL ON VÄGA RIKAS SISEELU
Kui me tunneme ennast ülestimuleerituna, siis tihti ülitundlik inimene taandub, et olla omaette ja ennast tasakaalustada. See aeg iseendaga annab meile võimaluse sügavuti olla enda sees nii vaimselt kui mentaalselt. Sedasi tehes on meil võimalik endaga olla palju sügavamal ja tähendusrikkamal tasandil. Sellised tegevused nagu teleka vaatamine, pidutsemine, rahvarohked üritused on ülitundlikule inimesele liiast.

Ülitundlikud inimesed on nagu kanaarilinnud söekaevanduses – sageli viitavad nad oma tervise või emotsionaalse reaktsiooniga väärtuslikule informatsioonile. Kuid enam kui sageli mõistetakse seda reaktsiooni hukka ning alavääristatakse neid selle eest. Paljudel on raske mõista, et ülitundlikud inimesed vajavad toimimiseks vaiksemat keskkonda ja aeglasemat tempot ning nad ei tule toime liigse stimulatsiooniga. Kuid maailm vajab erinevaid inimesi – sageli on need tundlikud inimesed poeedid, kirjanikud, õpetajad, arstid, ravitsejad, teadlased, advokaadid, filosoofid ja teoloogid. Me vajame nende panust ühiskonda ning seetõttu on oluline, et teadvustaksime ja arvestaksime selliste inimeste eripäradega.

 

Vaata Ilse Sandi raamatu “Armastades ennast” leidumust e-kataloogist ESTER

Vaata Elaine N. Aroni raamatu “Ülitundlik inimene” leidumust e-kataloogist ESTER  või loe e-raamatukogust ELLU

 

Lea Raak
Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13. mai 2016 in psühholoogia

 

Steve Harvey. Käitu nagu daam, mõtle nagu mees

käitu naguIlmunud: Sinisukk, 2012
Tõlkinud Matti Piirimaa

Raamat “Käitu nagu daam, mõtle nagu mees” kirjutab sellest, mida mehed tegelikult arvavad armastusest, suhetest, intiimsusest ja enese sidumisest. Raamat on suunatud pigem naissoost lugejaskonnale, et nad mõistaksid, kuidas ja miks mehed mingites olukordades käituvad ja mõtlevad.

Lugemine on üsnagi humoorikas ning alati sealjuures tõene, väidab autor, sest kui taipad ära selle, kui lihtsalt mehed tegelikult mõtlevad ja selle, kui keeruliseks naised enda elu pidevalt ise elavad, siis võid olla kindel, et sellest raamatust on sulle tulevikus meestega suhtlemisel ka kasu.

Raamat jaotub kolmeks suuremaks teemaks: 1) meeste arusaam; 2) miks mehed teevad seda, mida nad teevad ja 3) mänguõpetus: kuidas tulla võitjaks.
Pealkirju lugedes võib teha lihtsa järelduse, et see raamat on ideaalne nendele naistele, kes tahavad endale toimivat suhet mehega, ilma et puuduks naiselik kavalus ja teadvus meeste maailmast.

Lugeda saab rohkelt erinevaid näiteid ja situatsioone, millega saaks lugeja end samastada. Toon välja näiteks ühe lõigu sellest, kuidas meestele meeldib, kui neile reeglid kehtestatakse:

Mehed on väga lihtsad ja loogilised inimesed; kui te ütlete meile, mis teile meeldib ja mis mitte, siis teeme kõik, et õigustada teie ootusi, eriti siis, kui oleme huvitatud suhete sepistamisest teiega … Oleme seetõttu õnnelikud, kui esitate meile oma soovid. Ja me vajame seda otsekohe, et saaksime otsustada, kas oleme niisuguseks väljakutseks valmis …

Hea lihtne lugemine, millele lisaks kohesed teadmised.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Triin Toomsalu
praktikant

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 3. märts 2016 in psühholoogia

 

Doreen Virtue ja Melissa Virtue. Inglite saadetud tähenduslikud unenäod

inglite saadetudIlmunud: Pilgrim, 2015

Kas te olete kunagi mõelnud, miks te teatud unenägusid näete? Kust need pärinevad? Kas olete kunagi kogenud, et teie unenägu oli justkui ennustus, mis hoiatas teid eesoleva sündmuse eest? Autorid juhatavad raamatu sisse järgnevate sõnadega:

Unenäod on väravad, mis viivad meid mõnda teise maailma, teise aega ja teisele olemistasandile. Nendes pühades avarustes saame sõnumeid Allikalt. […] Unenägude parema mõistmisega saame Allikalt juhatust, kuidas jõuda oma kõrgeima hüve ja potentsiaalini.“

Raamatu autorid väidavad ka, et Allika sõnumeid toimetavad meile kohale unenäoteejuhid ja vahel ka inglid, kes on meil kõigil sünnist saadik olemas. Teejuhid toovad meile unes informatsiooni, mis on oluline me heaolu seisukohast. Inglite nägemine unenäos peaks aga andma meile innustust ja julgustust. Igal peainglil on autorite väitel ka oma unenäo-ülesanne, mida raamatus lähemalt kirjeldatakse.

Raamat on jagatud kahte osasse. Esimene osa tutvustab unenägude põhialuseid ja ning jagab näpunäiteid, kuidas peaks unenägudeks ettevalmistuma, et need meile ka meelde jääksid. Samuti räägitakse unenägude loomise tehnikatest. Unenägusid on võimalik lausa ümber kujundada une nägemise ajal. Selleks on vaja olla teadlik, et me näeme und.

Raamatu teine osa on pühendatud unenägude tõlgendamisele. Kirjeldatakse põgusalt põhilisi unenäosümboleid ning selgitatakse, kuidas toimivad probleeme lahendavad unenäod. Veel mõtestatakse lahti ennustusunenäod, lahkunud lähedaste külaskäigud unenägudes, õudusunenäod, lendamis- ja kukkumisunenäod ning inglite sõnumid unenägudes.

„Unenäod on väravad sinu maailma ja selle elu vahel, mida tahad elada. Nad on vahendid, mis aitavad sul tundma õppida oma sisemist mina, ilmutada oma soove ja kõike elus paremaks muuta.“

 

Selle, kas unenäoinglitesse ja tähenduslikesse unenägudesse uskuda, jätan ma lugeja otsustada. Julgen loota, et midagi huvitavat ja võib-olla ka „ahhaa“ momendi leiavad siit raamatust siiski kõik.

Põnevat lugemist!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Kristiin Meos
Eestikeelse kirjanduse osakond
raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 9. mai 2015 in inglid, psühholoogia, unenäod

 

Hans Magnus Enzensberger. Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht

intelligentsuse-eksiaias-idioodijuhtIlmunud: Kultuurileht, 2015 

 

Laia haardega saksa kultuurikriitik, radikaalne ja irooniline mõtleja ning luuletaja Hans Magnus Enzensberger kirjutas selle brožüüri-mõõtu intrigeeriva pealkirjaga essee „Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht“ 2007. aastal. Enzensberger võtab oma kirjatükis uurida intelligentsuse mõiste kujunemist ja tähenduse muutumist läbi ajaloo, jõudes selle vastandini – rumaluseni. Iga peatükiga paljastab ta tänapäevase intelligentsuse mõiste konstruktsiooni taga peituvat tühjust, mida toidab hirm ebakompetentsuse ja rumaluse ees.

Enzensberger leiab, et intelligentsuse mõiste on oma tähenduse laiahaardelisuse tõttu osutunud üllatavalt tõhusaks diskussioonide saboteerimise võtteks. Kuigi mõistena oli intelligentia kasutusel juba Kreekas ja Roomas, tähendades enam-vähem peaaegu kõike seda, mida tänapäevalgi. Keskajal ning hiljem on see sõna tähenduspöörete poolest märkimisväärselt rikas. Nagu selgub esimestest peatükkidest, sai see sõna ladina keelest rahvakeeltesse jõudnuna hulga omapäraseid tähendusi eelkõige just Inglismaal ja Prantsusmaal. Viimastes peatükkides otsitakse, seni inimlikuks peetud omaduse jälgi sealt, millega kreeklased ja roomlased intelligentsust kuidagi ei oleks seostanud.

Tänapäevase tähenduse sai intelligentsus 19. sajandil, kui uue teadusena kerkis esiplaanile psühholoogia, mis vajas uurimisobjekti ning võttis selle üle filosoofialt ja teoloogialt. Enzensbergeri essee heidab kõrvalpilgu ka teadusloomele – uute distsipliinide häälekale tulemisele ning uute teadmiste, aga ka uute vigade tootmisele. Niisiis pandi 1889. aastal loodud Sorbonne’ psühholoogialaboratooriumis Prantsusmaa valitsuse tellimusel alus intelligentsuse mõõtmise teaduslikule viisile IQ-testidega, kusjuures selle testi üks looja Alfred Binete’ oli veendunud, et „intellektuaalseid omadusi ei saa kokku arvata ega mõõta nagu tasapindu (lk 17)“. Enzensberger jõuab järeldusele, et IQ-testide aasta aastalt kasvava äri õitsemise taga on muud põhjused kui intelligentsus.

Enzensbergeri essee on mõnusalt lühike ja parajalt sisutihe ning ootamatu lõpuga teos, mis sobib suurepäraselt aprilli pärastlõunaseks intellektuaalseks lõõgastuseks. Juhiksin tähelepanu ka essee vormistusele ja kujundusele, mis peene irooniaga näitab lugejale tema puudujääke või siis üleolekut neist.

 

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

 

Loe lisaks või harjuta:

Hans Magnus Enzensbergerilt varem ilmunud teoseid Tallinna Keskraamatukogus

Stephan Jay Gould’i skandaalset teost „Vääriti mõõdetud inimene“ ja Jüri Alliku arvustust sellele

IQ-testide lahendamist, mida saad laenata Tallinna Keskraamatukogust

 

Liina Haas
Eestikeelse kirjanduse osakonna bibliograaf

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10. apr. 2015 in psühholoogia

 

Elizabeth Dunn, Michael Norton. Õnnelik raha: nutikama kulutamise teadus

õnnelik-raha-nutika-kulutamise-tarkusIlmunud: Äripäev, 2013

See raamat pakub häid nippe ja mõtteid nii jõukatele, keskmise sissetulekuga kui ka majanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele, kuidas olemasolevat raha (kõne all on vabalt kasutatav sissetulek ehk see, mis jääb kätte pärast eluasemekulude ja teiste hädatarvilike kulutuste mahaarvamist ehk kui on olemas mingisugunegi vaba raha, mida kulutada) teisiti ja nutikamalt kulutades enda õnnetunnet suurendada.

Autoriteks on Briti Columbia ülikooli psühholoogia professor Elizabeth Dunn ja Harvardi ärikooli turundusprofessor Michael Norton, kelle ajakiri Wired valis 2012. aastal maailma 50 kõige nutikama inimese hulka, kes võivad maailma muuta.

Raamatust saame teada, et küllus on väärtustamise vaenlane – mida rohkem meil midagi on, seda rohkem selle mõju väheneb. Ka harjumuse tekkimine takistab sisseostudest kestva naudingu saamist. Viimane kehtib nii šokolaadi kui luksusautode kohta. Loobudes mingiks ajaks šokolaadist on hilisem maiustamine nauditavam. Ja kui te juhtute olema jahi omanik, siis on hea mõte seda sõpradega jagada, mis tähendab küll, et te ei saa jahti kasutada täpselt siis kui ise tahate, aga just see aitabki sõiduvahendi kasutamise jälle preemiaks muuta ja sellest oluliselt suuremat rõõmu tunda. Ligipääsu piiramine asjadele, mis meile meeldivad, aitab rõõmumeetri taas käivitada.

Uuringud näitavad, et paljud Londoni elanikud ei külasta üldse oma linna vaatamisväärsusi. Tundub nii, et kui midagi imetoredat püsib pidevalt käeulatuses, ei oska inimesed seda hinnata. Kellel parajasti reisimiseks väga palju ressursse ei ole ja on selle tõttu nukker, võiks kaaluda oma lähiümbrusega tutvumust, et leida kättesaadavamaid rõõmuallikaid, mida teiste maade elanikud suurte summade eest külastamas käivad. Need, kellel on võimalik palju reisida, peaksid võib-olla ise oma rändamist piirama, sest uurimused näitavad, et mida rohkem reisitakse, seda vähem tõenäoliselt iga järgmist sihtkohta nauditakse.

Kui inimestel paluti hinnata oma krediitkaardi kulusid enne konto väljavõtte vaatamist, siis hindasid nad seda keskmiselt 30% tegelikust väiksemaks. Üldiselt arvatakse, et millegi eest hiljem maksmine toob kaasa vähem masendust kui kohe maksmine. Tegelikult on olukord vastupidine: kohe makstes ja hiljem ostu kätte saades tundub see kingitusena ja rõõm on tegelikult suurem.

Neil, kes toidupoes liiga tihti küpsise- ja kommiriiuli juurde eksivad, tasuks ehk kaaluda sularahaga maksmist või veebipoest ostmist. Sularahaga arveldamine muudab ostmise vaevarikkamakas ja sellest tulenev ebamugavus õõnestab küpsiste (ja ilmselt ka kottide, kleitide ning 112. paari kingade) ostmisest tekkinud naudingut. Arvatavasti ei ole siis soovitatav ka uut ahvatlevalt lihtsat ja ilmselt meiegi piirkonda jõudvat Apple Pay maksmismeetodit kasutada. Veebipoest ostmisel kalduvad inimesed valima tervislikumaid tooteid kui tellimuse ja kättesaamise vahele jääb pikem aeg; sularahaga makstes asetatakse tavapoes korvi pigem virsikud kui kommid.

Kas osta pigem kosmosereis või Tudori stiilis maja rohelusse uppuvas äärelinnas? Millises suurfirmas maksti töötajatele selle eest, et nad oma tööd ei teeks ja mis selle tulemus oli? Vastused neile küsimustele ja palju kasulikke ning üllatavaid mõtteid nutikama kulutamise kohta leiate raamatust. Soovitan lugeda!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Tiiu Anniko
Eestikeelse kirjanduse osakond
raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 15. nov. 2014 in psühholoogia, tarbimine

 

Vitali Gibert. Tuleviku modelleerimine

Tuleviku modelleerimineIlmunud: Ersen, 2013

Vitali Giberti raamat on mõeldud kõigile, kes püüavad saavutada soovitut, leida armastust ja õnne ning vabaneda haigustest. See raamat on arusaadav nii noortele kui ka vanemale põlvkonnale.

Teose autor on ebatavaliste võimetega tuntud esoteerik ja  psühholoog.
Juba lapsepõlves tundis Vitali Gibert huvi seletamatute nähtuste vastu. Teda võlus kõik, mis oli seotud maagia ja müstikaga. Ta tundis huvi filosoofia, psühholoogia ja ravitsemise vastu, kuid varsti veendus, et tema tõeline kutsumus on teha see maailm paremaks.
Vaatamata oma noorusele, suudab autor lihtsate sõnadega edasi anda sügavaid mõtteid, teadmisi ning läbielatud kogemusi.

Raamat koosneb kuuest  peatükist.
Esimeses  osas väidab autor, et mõtted on materiaalsed. Näiteks, kui inimesel tekivad probleemid, tuleb esimese asjana heita pilk endasse: leida, millised mõtted, hirmud ja veendumused on selle põhjuseks. Raamatus on ka palju lõbusaid anekdoote, vaimukaid mõistujutte ning palju näiteid, mille abil autor illustreerib oma tekste ja paneb lugeja mõtisklema. Tooksin siinkohal välja ühe oma lemmikjutu, mis käsitleb  inimeste tüüpilisi mõtteid.
Mees mõtleb: „Naine on loll, sõbrad-pätid, elu-raske, raha ei ole, tervis on nässus.“ Tema selja taga seisab ingel märkmikuga ja kirjutab kõik sõna-sõnalt üles, ise sealjuures mõtiskledes: „Millised imelikud soovid ja mis peamine – iga päev ühed ja samad!  Pole midagi teha, kui palutakse – tuleb need täide viia! Nii me igapäevaselt oma reaalsust loomegi.

Kuna autor on ise väga noor, siis tema raamat räägibki palju noore inimese eneseotsingutest, kuidas valida õige tee oma elus või leida armastus. Ta arvab, et inimene peaks elama kogu jõu ja kirega, et kui elada – siis elada kogu universumis, kui rõõmustada – siis iga sekundi üle, kui armastada – siis ka söeks põleda selles tules.

Teine peatükk räägib palju meditatsioonist ja algab sõnadega : „Ärge otsige imesid ei tea kust…  Minge peegli ette ja naeratage endale, kuna olete kõige suurem ime terves universumis…“. Autor selgitab, miks mediteerimine on tähtis ja kuidas selle abil vabaneda stressist ning pingetest, õppida tundma harmooniat oma hinges. Raamatus on erinevaid harjutusi, mida lugeja võib kohe ka praktiseerida.

Kui kahes eelmises peatükis räägib autor palju armastusest ja vaimsusest, siis edaspidi tuleb juttu ka materiaalsetest väärtustest, mis moodustavad suure osa meie elust. Ta õpetab rahaga ümber käimist, soovide täitmist  ja oma elu modelleerimist.

Soove peab hoidma saladuses, nad tuleb lihtsalt vabaks lasta ja uskuda nende täitumisse. Teose lõpust võib leida ka tsitaate, ning müstilisi ja õpetlikke mõistujutte, mida  minu arvates mõistab vaid see, kes on selle raamatu kaanest kaaneni läbi lugenud.

Head lugemist!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Laine Taukul
Pelguranna raamatukogu
raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 30. okt. 2013 in esoteerika, psühholoogia