RSS

Category Archives: reisikiri

Mia Kankimäki. Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma

Ilmunud: Varrak, 2018
Tõlkinud Triin Tael

Mia Kankimäki on 38-aastane soomlanna, kes keskeakriisis olles jätab oma töö kirjastuses,  võtab omale vaba aasta ning otsides toetuseks stipendiume,  sõidab aastaks Jaapanisse Kyotosse, et tutvuda põhjalikumalt X sajandist pärit jaapani õuedaami Sei Shõnagoni ja tema kirjutatud „Padjaraamatuga“.

Vaatamata sellele, et Mia ei tunne Kyotos kedagi, ta ei oska ka jaapani keelt, tunneb ta Seiga hingesugulust, olles lugenud  tema „Padjaraamatut“ inglise keeles.  Õuedaami nimekirjad talle olulistest asjadest on kui tänapäevased blogisissekanded.

„Padjaraamatu“ originaal on aastasadadega hävinenud. Säilinud on erinevad variandid, mida tõlkijad läbi aegade on oma tahtmist mööda lühendanud ning kohandanud. Mia püüab panna ennast võimlikult sarnasesse olukorda õuedaamiga, viibida paikades, kus temagi võis olla käinud.

Mia reisi Jaapanisse on kirjeldatud sedavõrd kaasahaaravalt, et lugejalgi on võimalik kogu see teekond kaasa teha, nautida kirjeldusi nii jaapani arhitektuurist, kultuurist, söögist kui võluvast loodusest. Ning hakata koostama oma nimekirjasid meeliülendavatest, ärritavatest, südant kiiremini põksuma panevatest asjadest.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Anu Sepp
Sõle raamatukogu juhataja

 

Bill Bryson. Maakera kuklapoolel: rännud päikesest kõrbenud riigis

Ilmunud: Hea Lugu, 2017
Tõlkinud Piret Lemetti

Austraalia on minu jaoks alati tähendanud midagi kauget, teistsugust ja salapärast. Tuleb tunnistada, et seda kõike ta on. Paljud meist sooviksid kasvõi korra oma elu jooksul seda huvitavat mandrit külastada. Mina võtsin ette kirjandusliku rännaku ja sain suurepärase elamuse võrra rikkamaks. Soov päriselt reisida sellesse erakordsesse paika maakera kuklapoolel tõusis veelgi. Paljuski tänu Ameerikas sündinud, kuid peamiselt Suurbritannias elanud reisikirjaniku William McGuire Brysoni humoorikale reisikirjeldusele Austraaliast. Autor on andnud põhjaliku ülevaate sealsest loodusest, inimestest, ajaloost, poliitikast ja teinud seda huvitavalt ning kaasahaaravalt. Raamat ilmus esmakordselt juba 2000. aastal, eesti keelde tõlgiti see alles 2017. aastal.

Bill Bryson seikleb piki Austraalia rannikut, kord maailma pikimal sirgel raudteel, kord täiesti tühjal maanteel, sõites läbi kõrbe tuhandeid kilomeetreid. Bill Bryson kirjeldab olukorda rongis, kus rööbaste kõrval oli silt infoga: „Järgmise 862 kilomeetri jooksul puuduvad võimalused toidu või kütuse hankimiseks“.

Eraldi mainimist väärib Austraalia loodus. Kaheksakümmend protsenti kõigist Austraalias leiduvatest taimedest ja loomadest eksisteerivad vaid sellel kontinendil. Ainuüksi 14 maoliiki Austraalias on surmavad. Siin elab ka maailma kõige mürgisem madu, taipan. Ujuma minnes tuleb arvestada täringmeduusi olemasoluga. Tegemist on hapra ja läbipaistva õisloomaga, mis on samuti maailma mürgiseim. Väidetavalt ei ole ükski valu selle meduusi nõelamisel tekkivaga võrreldav. Ujuma minnes tuleb arvestada ka haide ja krokodillidega. Kuulsaks kohalikuks ohuallikaks on Austraalia lehterämblik, maailma kõige mürgisem putukas. Selline Austraalia juba kord on. Kubiseb kõiksugustest ohtudest, olles samal ajal huvitav. Hoolimata sellest on inimesed seal õnnelikud, rõõmsameelsed, töökad ja usaldusväärsed.

Bill Bryson tõdeb mõningase kahetsusega, et me pöörame maakera kuklapoolel olevale väga vähe tähelepanu. Samas tuleb tunnistada, et tegemist on tõepoolest stabiilse, tubli ja rahuliku riigiga. Raamatu lõpus muutub autor taas melanhoolseks: „Elu Austraalias läheb edasi ja mina ei kuule sellest midagi. Aga ühte ma teile ütlen: see on ennekõike meie endi kaotus“. Nõustun siinkohal täielikult autoriga.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe samalt autorilt ka:


„Kõiksuse lühiajalugu : teekond Suurest Paugust inimeseni“. Pegasus, 2006

„Ei siin ega seal : reisid Euroopas“. Tänapäev, 2011

„Ringkäik kodumajas : eraelu lühilugu“ . Pegasus, 2011

„Üks suvi : Ameerika 1927“. Hea Lugu, 2016

Ülestähendusi väikeselt saarelt : ameeriklane Suurbritannias“. Eesti Raamat, 2018

 

 

Karin Pere
Sääse raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10. apr. 2018 in ajalugu, kultuur, loodus, reisikiri

 

Voldemar Veedam. Purjetamine vabadusse: eestlaste uskumatu mereretk üle Atlandi

Ilmunud: Eesti Mälu Instituut, 2017

Nõukogude okupatsioon Eestimaal vallandas massilise eestlaste väljarände Soome ja Rootsi. Kuid ka seal ei tundnud eestlased ennast kindlalt. NSVL sirutas oma haarmed ka üle Läänemere.

Suvituskohas, mille rootslased olid andnud 500 eesti põgenikule lahkesti kasutada, korraldati küsitlus. Küsiti, kui palju inimesi tahaks naasta Eestisse ja saada NSV Liidu kodanikeks.Tagasipöördujatele garanteeritakse turvalisus, head töökohad ja korralik elamine. Küsitluse tulemus oli üksmeelne – mitte keegi 500-st ei soovinud minna.

Ühe seltskonna jaoks algasid kibekiired ettevalmistustööd põgenemiseks üle Atlandi ookeani Ameerikasse. 1945. aasta hilissuvel alustati 8247 meremiili pikkust riskiderohket teekonda lekkivas paadis, mis tegelikult oli mõeldud neljale inimesele rannasõitudeks. „Erma” pardal oli 16 eestlast,  kelle hulgas neli väikest last.

Mannetus olukorras purjeka saabumine Ühendriikidesse 1945. aasta detsembris oli sensatsioon, millest kirjutas kogu rahvusvaheline press USA-st Rootsini. See paat sai vett ja vilet. Teekonda alustati hilissuvel, kuid ajalehefotol, mis „Erma” saabumisest on tehtud, sajab lund.

Kogu reisi ajal pidas Voldemar Veedam päevikut. Oli ta ju 1940. aastal Eestis alustanud ajakirjanikuna.  Raamatu kaasautoriks oli New York Timesi kriitik Carl B Walli.  Ilma ameeriklasest ametivennata poleks „Purjetamine vabadusse” sellise rahvusvahelise menuga ilmunudki, sest Volli Veedam ei osanud Ühendriikidesse saabudes inglise keelt ja vaevalt, et kedagi oleks huvitanud eesti keeles ilmunud lugu.

Eestlaste viikingikuulsus oli muuhulgas üks peamistest ajenditest, miks president Truman veenis USA Kongressi leevendama karme immigratsiooniseadusi Ida-Euroopast pärit põgenike suhtes, kes saabusid üle suure vee väikestel purjepaatidel.

Raamat on justkui monument Eesti vabadusele. Raamat on poole sajandi vältel ilmunud ligikaudu 30 keeles, eksootilisemad neist on jaapani, korea, malai, tai ja araabia keel. Nüüd siis lõpuks ka eesti keeles. Tegemist on rahvusvaheliselt  kõige tuntuma eesti mereteemalise looga. Seda 1945. aastal aset leidnud mereretke on selle pöörasuse tõttu võrreldud Kon Tikiga

1960. aastate alguses oli „Purjetamine vabadusse” väga lähedal, et jõuda Hollywoodi abiga maailma kinolinadele. On lootust, et Voldemar Veedami unistus suurest mängufilmist lähiajal ka teoks saab.

Tõeliselt väärt raamat ilmumaks EV 100 juubelitrükina.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe ka Jüri Vendla. Unustatud merereisid (SE & JS, 2010)

 

Kaja Palmiste
Kalamaja raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28. märts 2017 in ajalugu, biograafiad-memuaarid, reisikiri

 

Juune Holvandus. Punasest merest Jordani jõeni

punasest merest Jordani jõeniIlmunud: Johannes Esto Ühing, 2015

Seda raamatut iseloomustavad järgmised märksõnad: Iisrael ja Palestiina – nende riikide ajalugu, usundid, kultuur, elulaad.

Tegemist on põneva reisiraamatuga, mis annab põhjaliku ülevaate nimetatud piirkonna kaugest minevikust ning kaasaja probleemidest.

Senisest enam suhtutakse siin kriitiliselt juudiriigi ja araablaste suhetesse, nähes ka vigu Iisraeli riigi poliitilistes sammudes.

Raamatu huvitavama osa moodustab nö ekskursioon minevikku. Tuuakse välja ajaloo käigus erinevate religioonide põimumine inimühiskonna kujunemise hälli aladel. Peamiselt vaadeldakse judaismi, islamit ja kristlust. Teatud aegadel on nad omavahel hästi läbi saanud, teatud aegadel mitte. Põhjuseid tuleks otsida sotsiaalsetest suhetest. Äärmine vaesus tekitab alati ja kõikjal vaenu.

Muljetavaldavad on raamatus looduskirjeldused, eriti meeldejäävalt on kirjeldatud kõike, mis seondub surnumerega – selle ajalugu ja olukord tänapäeval. Surnumeri on ju meie planeedi üks unikaalsematest nähtustest. Eduard Bornhöhe on öelnud:” See on kõige sügavam lõhe, mida maakoore sees tuntakse.” See on paik, mida pärast nägemist mäletatakse kaua ja võidakse jäädagi taga igatsema.

Raamatu lugemine on hea vahepala praeguses inforohkes, keerulises ning kurjas maailmas. See on vaade Lähis-Ida loodusesse ja pikaaegsesse ajaloosse ning inimkonna tarkusesse, kus läbi aegade on leitud lahendus ka kõige raskematele probleemidele.

Selle raamatu lugemine pakub igaühele tahet mõista elu ning vaadata kainelt tulevikku.

Muide, raamat jagab ka reisihuvilistele õpetusi, kuidas selles ühiskonnas erinevates olukordades toime tulla, et lõpuks õnnelikuna ning tervena koju tagasi jõuda.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

 

Eve Lausma
eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22. dets. 2015 in ajalugu, kultuur, reisikiri, usundid

 

Ehh, Uhhuduur!: sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab Sind

ehh uhhuuduurIlmunud: Tänapäev, 2015

Reisiseltskond:

Hannes Hanso – grupijuht, idee algataja

Mart Kuusk – kroonik

Priit Kuusk – asjaajaja, hilisem teleprodutsent

Liivo Niglas – operaator

Kristjan Prii – velsker

Tanel Rütman – mehaanik

 

Päevikuvormis kirjutatud kaasahaarav raamat ei ole mitte ainult reisikiri, vaid ka tõestus sellest, et visadus viib sihile.

Ajavahemikus 14.07.-15.10.2014 läbiti ligi 5000 km, mille kestel trotsiti ohte ja raskusi, ka meeste sõprus sai mitmel korral proovile pandud. Mitmelgi korral said rändurid omal nahal tunda, et „ Asjad juhtuvad siis, kui nad juhtuvad, mitte siis kui nad peaksid juhtuma“.

Raamatust saab ülevaate selle kontrastiderohke maa põnevast loodusest, alati rõõmsameelsetest ja abivalmis inimestest. Lisaväärtuseks on meeleolukad fotod ja illustratsioonid.

Reisiseltskond veendus, et kohalikud oskavad vähesest rõõmu tunda, elada perena, olles üksteisele toeks. Olulised on põlvest põlve edasiantud elutarkused, mis võimaldavad metsikus looduses ellu jääda. Uhhuduurlased kogesid kohalike elanike soojust, südamlikkust ja külalislahkust.

Põneva ja ohtliku teekonna võttis seltskond kokku nii:

„Võime reisida kuhu iganes siin ilmas ja püüda end erineval moel proovile panna. Sõita luksusjahtidega või roomata janusena kõrbes. Kõik see rikastab.Kõige rajumad rännakud on aga need, mis teeme iseenda sisemaailma. Midagi ei tule väljast, kõik on su enda sees.“

 

Senitoimunud tuurid:

2002 Ulaanbaatar-Kathmandu
2007 Kathmandu –Teheran
2011 Teheran- Addis Abeba

Uhhuduur jätkub 2018. a. Lõuna-Ameerikast.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe ka teisi tuuriraamatuid:
Ehh, Uhhuduur!: kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2007
Ehh, Uhhuduur!: ratastel Teheranist Addis Abebasse. Eesti Ajalehed, 2011

E-raamatukogus ELLU:
Ehh, Uhhuduur!: ratastel Teheranist Addis Abebasse. Hea Lugu, 2011

 

Põnevat lugemist ja avastamisrõõmu!

 

Alvar-Jaanus Tamm
eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 17. dets. 2015 in reisikiri

 

Witold Szablowski. Mõrtsukas aprikooside linnast: Reportaažid Türgist

mõrtsukas-aprikooside-linnast-reportaažid-türgistIlmunud: kirjastus H. Lindepuu, 2015

 

Seal, kus lõppeb Haljand Udami raamatu ajajoon, jätkab suurepärase napi, kuid täpse stiiliga poola ajakirjaniku Witold Szablowski raamat kaasaegsest Türgist. See poola kirjandusele iseloomulikus reportaažižanris kirjutatud silmapaistev raamat on Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelsekirjanduse osakonnas olemas ka vene keelde tõlgituna. Eesti keelse tõlke on oma kulu ja kirjade ning Poola Raamatu Instituudi toel välja andnud tunnustatud poola keele tõlk Hendrik Lindepuu.

Mõlema riigi rahvusvärvides kaanekujundusega raamatust leiab ajakirjanduslikud lood ja pildikesed tänase Türgi elust. Need on lood tabuteemadest – naistest, seksuaalsusest, usust, ühiskonna tavadest ja neid murda üritavatest inimestest, mis aitavad mõista, milliseks on kujunenud türklaste mõttemaailm islami ja lääne vahel. Ka põgenikest ning Euroopasse põgenemisest on üks reportaaž. Raamatust leiab ka lugusid, mis seovad Türgit ja Lechiat ehk Poolat, nagu türklased, seda riiki nimetavad; lugusid isikutest ning sündmustest, mille kaudu on Türgi jõudnud sügavamale poolakate teadvusesse.

Niisamuti, nagu seovad mitmed sündmused lähiajaloost Türgit ja Poolat, on ka Eestil ja eestlastel oma isiklikum side Türgiga. Eestlaste teadvusesse jõudis Türgimaa seal võitlema pidanud soldatite ja soldatilaulude kaudu, mis loodud Vene-Türgi sõdades, eelkõige aastatel 1853-56 toimunud Krimmi sõjas. Samuti jõudsid väljarändajad Eestist rajada asundused Karsi ja Erzurumi, mis täna kuuluvad jälle Türgile. Pikemalt saab nendest asundustest lugeda Eduard Vilde, Eduard Bornhöe ja Aarand Roosi reisikirjadest.

Ka „Estonia“ teatri laulja Alma Veltmann veetis mõned aastad 1919-1921 Türgis ning esines isegi haaremis, nagu võib lugeda tema mälestuste raamatust „Jäljed mälestuste rannal : minu lavateekond “Estoniast” laiemasse maailma„. Elust Türgis räägib ka Rootsist Türgi lõunarannikule Kasi linna kolinud Eduard Tubina lapselapse Eino Tubina elulooraamat „Teisal“. Oma Türgi reisist on raamatu kirjutanud ka Eduard Vilde, Jaan Lintrop, Oskar Kruus ning Ellen Niit ja Jaan Kross. Kõige uuemaid sissevaateid Türgi ühiskonda pakuvad Brigitta Davidjants ja Hille Hanso.

 

Vaata eestikeelse või venekeelse tõlke leidumust e-kataloogist ESTER

 

Liina Haas

Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna bibliograaf

 

Vaata ka teisi Tallinna Keskraamatukogus olevaid raamatuid, mis räägivad Türgist või türgi kultuurist.

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 16. okt. 2015 in ilukirjandus, kultuur, reisikiri

 

Kärt Hellerma. Islandi kiri

islandi-kiriIlmunud: NyNorden, 2014

Kärt Hellerma kirjutab oma raamatu tutvustuseks lugejale selle esimestel lehekülgedel:

„Raamatu mõtteliseks teljeks võiks olla sümboolne rännak tasakaalu, puhastumise, ülenemise ja valguse poole. See võiks olla ka kaotatud armastuse otsinguretk, millele viitavad Ülevedaja kirjad salapärasele mr X-ile raamatu alguses ja lõpus. Kuigi iga reis on natuke ka minek hingeriiki, igatsuse sunnil ette võetud rännak eikuhugi – mis end raamatu lõpupoole ilmutab Ülevedaja märkmikust pärinevate ülestähenduste irratsionaalses kumas -, sisaldub selles ka teise omasuguse leidmise soov. Nii sai Islandi reisist teekond erinevate reaalsuste piirile ja võib-olla sealt isegi natuke edasi.“

Seda raamatut ei peaks kätte võtma, kui soovid leida reisisoovitusi ning vihjeid salakohtadest Islandi ürgse looduse avastamiseks, neid siit ei leia. „Islandi kiri“ on päevaraamat, mis viib lugeja ekskursile ühe eesti naisintellektuaali mõtte- ja tundemaailma, mis avab lugejale argipäevast eemal viibitud viivud Islandil ja Saksamaal – Reykjavikis 2009., Freiburgis 2011. ja Akureyris 2012. aastal.

Oma unistuste paigas loomepuhkust veetev autor on päevikusse ülestähendanud seiku majanduslanguse järgse Islandi linnapildist, kus eestlane tunneb end just kui vaese sugulasena põhjamaiselt uhkete, vabade ning enesekindlate islandlaste keskel. Sama tunne valdab kui võrrelda Maarjamaa künkaid võimsa pulbitseva Islandi loodusega. Geisrid, kosed, vulkaanid, lumetormid panevad ka lauskmaalapse elama ning otsima suuri tundeid:

 „Kuulan koos mäega maa seest kostvaid ohkeid: me ohkame koos, oleme tulemäed, jäämäed, vaatame end merepeeglist, jahutame oma kuumavat pead, oma kiirgavat sisikonda, vilgutame meis hõõguvat sütt ja sisisevaid tuliseid tukke.
Maa ja mäed kui elavad te siin olete. Kuulan mäe südant, olen ise mägi, taevas ja õhk. Tervitus teilegi, pilved, kes te sõuate taevas nagu vanad tuttavad! Olete samasugused nagu mu kodusel Eestimaal. Millal te juba siia jõudsite!“ (lk 132)

Päevaraamatust leiab ka meenutusi Eesti (kirjanike) elust, mõtteid kirjandusest ning reisikotti mahtunud raamatutest, märkmeid päevasündmustest ning mõne üksiku loomingulise eskiisi. Seetõttu ei ole raamat tüüpiline reisikiri, vaid pigem reisikiri autorini, mis ideaalis aitab mõista tema loomingu lähtekohti.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Liina Haas
Eestikeelse kirjanduse osakonna
bibliograaf

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 4. okt. 2014 in eesti autor, reisikiri