RSS

Category Archives: tervis

Susannah Cahalan. Põlev aju: ma olin kuu aega hull

Ilmunud: Ersen, 2017
Tõlkinud Marja Liidja

Raamat on kirjutatud Susannah Cahalan´i  poolt, kes on läbi selle raamatu koostamise proovinud kokku panna tervikpilti oma elu kõige raskemast ajast. Ta on intervjueerinud ja vaadanud läbi salvestusi oma käitumisest haiglas ning koostanud selle raamatu ühelt poolt selleks, et saada täpselt aru , mida ta tegi ja mis toimus tema haiguse ajal, kui ka selleks, et juhtida maailmas tähelepanu sellele haruldasele haigusele, mis teda tabas ning mis oleks äärepealt temalt elu võtnud.

Raamatus saame teada, kuivõrd oluline on lähedaste inimeste usk sinusse ja kuidas üks kõige lihtsam test, hoolimata arvukatest keerukatest meditsiinilistest analüüsidest, võib anda tagasi sulle su elulootuse ning päästa hullumajas suremisest. Raske teema paneb kindlasti kaasa elama ja mõtisklema selle üle kui paljud on jäänud ajaloo jooksul ilma õige diagnoosita …

Põnev lugemine eriti neile, kellele meeldib teleekraanil jooksnud sari dr House.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Vaata ka ingliskeelseid intervjuusid:

https://www.youtube.com/watch?v=5xT6BIFv-IE

https://www.youtube.com/watch?v=gfteHaKj8yc

 

Helen Reiser-Liim
Kalamaja raamatukogu juhataja

 

Advertisements
 
 

Kairi Kuuri ja Fausto Gobbi. Maailm paksude mätta otsast

paksud_kaas.inddIlmunud: Menu Meedia, 2016
Illustratsioonid Alar Pikkorainen

Raamat, mis näitab maailma paksude mätta otsast! Nagu raamatu lühitutvustuses on öeldud:

„… kaks paksu autorit, kahe ülikooliharidusega Kairi Kuur ja advokaadist sumomaadleja Fausto Gobbi, sooritavad kehakaalu teemal teravmeelse mõttelennu ümber gloobuse, näidates halastamatu aususega, kui väiklased ja ennastkahjustavad me tihti oleme.“

Raamat kutsub tegelikult kõiki, ka suuri inimesi elama täisväärtuslikku elu ning seisma enam eneste eest.

Ehk on aeg meid kõiki panna mõtlema asjadele, mille peale igapäevaelus ei tulda. Loogiliselt võttes on ju nii, et peame üksteisest lugu pidama ning võrdselt koheldud saama. Kuid tihti tundub, et millegipärast väärtustab ühiskond ühtesid rohkem kui teisi. Kasvõi näiteks: võtku paks enne kaalust alla, kui pildile võiks astuda. Et võimalikku traagikat vähendada, siis on välja mõeldud erinevaid sõnu: täidlane, ümmargune, tüse, täissale vms. Seadustega oleks justkui tagatud inimeste võrdne kohtlemine, võrdsed õigused, kohustused ja vastutus. Ei tohi diskrimineerida inimest rassi, soo, seksuaalse orientatsiooni või puude järgi. Aga keegi ei kaitse ülekaalulist inimest, teda võib mõnitada, sõimata ja alandada ilma vastutust kandmata,  tausta või põhjusi uurimata, tema võimeid ja suutlikkust eirates. Miks peab  paks end tundma alaväärsena? Kus on kehtestatud normid või kes on paika pannud standardid?  Ärgu tulgu õpetama need, kes pole ise kogenud seda, mida tunneb teine inimene. Maailm on orienteeritud saledatele, mis on kummaline. Ja miks peaksid peenikesed otsustama paksuse üle. Kas ei peaks hoopis paksuse asemel rääkima tervislikust eluviisist. Reaalselt.

Väga humoorikas lugemine. On hingekosutava optimismiga ning kompleksivabalt kirjutatud. Soovitaksin selle raamatu läbi lugeda kõigil missimõõtu naisinimestel või supersaledaid suurerinnalisi naisi tagaajavatel isastel. Kas vahel ei tundu mõnele täiuse tagaajajale, et see „täiuslik liblikas“ lendab paksema kauka peale. Äkki naabrimees on hoopis õnnelikum oma pärmitaignana paisuva kaasa kaisus. Maailm on mitmekesine, inimese väärtus ei avaldu ainult välimuses. Vaadake vahel ka inimesele silma, tundke huvi ka sisemise poole vastu. Paks pole ainult pekk. Ja ei maksa arvata, et see probleem puudutaks vaid suuri naisi. Ka XL või suuremates mõõtudes inimene võib olla tegus, aktiivne ja optimist, vähemalt seni, kuni teda maha ei tambita. Muidugi on kõik kinni ka mõtleja-ütleja kahe kõrva vahel. Vahel on pigem parem olla paks kui loll.  Ärge alandage kaaskodanikke, maailm on selletagi kahjuks täis lollust. Ja teist solvates te käitute ise ebaväärikalt.  Ning suurtel tolerantidel soovitaks vahel vaadata peeglisse ning selgeks teha, kas sealt ikka vaatab vastu tegelikult tolerantne inimene.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 1. veebr. 2017 in huumor, sallivus, tervis, toitumine

 

Ulrike Kämmerer, Christina Schlatterer, Gerd Knoll. Ketogeenne toitumine vähi vastu: parimad toiduained kasvajate tõrjumiseks

ToitumineIlmunud: Suur Puu, 2016

Kuigi mul otsest vajadust raamatus kirjeldatud ravidieeti rakendama hakata ei ole, soovisin aru saada, mida ketogeenne toitumine endast kujutab ja kuidas seda soovi korral rakendada. Ja saingi märksa teadlikumaks.

Tavaolukorras toodavad inimese rakud energiat glükoosi lagundamisest. Kui keha saab toiduga äärmiselt vähe süsivesikuid, aga piisavalt rasva, hakkavad rakud energiat tootma ketokehadest – maksa poolt rasvadest sünteesitud lühikestest molekulidest. Kasvajarakud vajavad oma elutegevuseks palju süsivesikuid, ketokehadest pole nad võimelised energiat saama. Kasvajaga organismis võib olla häiritud tavarakkude võime suhkrut omastada. Seega toetab ketogeenne toitumine normaalseid keharakke, kasvajarakke aga nõrgestab. Ketokehadel on ka otsene kasvajatevastane mõju, nad alandavad põletikunäitajaid ja võivad olla kehaomasteks ravimiteks kõige erinevamate haiguste korral.

Vähihaigetel on kehamassi kahanemise vältimiseks oluline saada kvaliteetset valku. Seejuures tuleks arvestada, et ketoosi saavutamiseks peaksid valgud moodustama vähem kui 35 % päevasest kalorinormist.

Autorid soovitavad ketogeensele toitumisele lisaks vähipatsientidel ka liikuda ja sportida – see toetab vaimu ja mõjutab ka füsioloogilisi protsesse.

Raamatus on kirjeldatud parimaid ketogeenseid toiduaineid ja antud nõu süsivesikute asendamiseks sobiva alternatiiviga. Lisatud on abistav valik toiduretsepte, väljaande lõpust leiab ülevaatetabelid toiduainete süsivesikutesisalduse kohta.

Raamatu autorid on teadustöö taustaga bioloogid, teadusdoktor Ulrike Kämmerer on vähihaigete ketogeensele toitumisele pühendatud rahvusvaheliste kliiniliste uuringute üks algatajaid.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Anneli Limberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 12. aug. 2016 in tervis, toitumine

 

Piret Mäeniit. Valu seitse sõnumit

valu seitse sõnumitIlmunud: Ühinenud Ajakirjad, 2015

 

Öeldakse, kui kuskilt enam ei valuta, siis oled surnud. On sellega kuidas on, aga raamat on ajendatud suuresti autori enda kogemustest. Siin on refereeritud ka mitmete tuntud autorite töid.

Raamat on oma ülesehituselt nutikalt lahendatud, pakkudes aste-astmelt – nagu pealkirigi „Valu seitse sõnumit“ ütleb – teavet valu põhjustest, avaldumisest ja võimalustest valuga toimetulekuks.

Tervis on heaoluseisund, mitte haiguse või valu puudumine. Sõnal „valu“ on aga mitu tähendust: nii otsene, füüsiline – piin, kannatus -, kui kaudne, ülekantud tähendus – kibelemine, kannatamatus. Selles raamatus on juttu füüsilisest valust ja selle põhjustest, avaldumisest, tähendusest ning ennetamisest või leevendamisest. Valu kui selline on signaal, et midagi on valesti, vajab tähelepanu. Kuid valu võib olla ka „valealarm“, mida võib anda krooniline protsess organismis või vahel hoopis „ülemõtlemine“. Mis aga ei tähenda, et valule ei peaks tähelepanu pöörama. Valu ei saa mõõta, sest iga inimene tunneb ja talub valu erinevalt. Üldine järeldus on see, et tuleb otsida põhjust, mitte võidelda tagajärgedega.

Raamatus räägitakse lahti valu olemus, avaldumine, toimimise mehhanism. Põhjalikumalt leiavad käsitlemist peavalu ja seljavalud, aga ka väiksemate liigeste valud. Mööda ei minda ka krambi- ja kõhuvalust.

On ära toodud mitmed ravivõtted ja rahvaravivahendid valude leevendamiseks. Üks valusõnumeist on aga kindlasti see, et „alarm ei tohi lõputult lõuata“. Igale valule tuleb leida õige lahendus: kas medikamentoosne või operatiivne, liikumis- või manuaalne või veel mõni muu ravi.

Lõppkokkuvõtteks võiks öelda, et oluline on enese tunnetamine ja valu teadvustamine ning selle „lahtiharutamine“.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

 

Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 11. dets. 2015 in kodu ja aed, meditsiin, tervis

 

Vahur Kersna. Ei jäta elamata

Ei jäta elamataIlmunud: V. Kersna, 2014

„Saatus asetab Eestis iga päev 20 inimest sarnasele maailmalõpulävele… „

„… Keegi pole jäänud ilmasambaks, kuid see ei pea ju juhtuma homme või ülehomme. Äkki koguni mitte aasta pärast? Eriti veel, kui sul on, mille või kelle nimel kesta.“

See ei ole hale raamat haigusest, vaid pigem võitlusest, suurest elutahtest, tohutult positiivne, täis soovi anda endast veel lähedastele ja maailmale ning usku endasse, meditsiini ja homsesse päeva. See raamat on toeks neile, keda on tabanud kuri saatus, kuid kes ei pea sellega leppima. Nagu ütleb Kersna ise – kui on kelle või mille nimel kesta.

See raamat näitab teed, pakub tuge ja annab lootust mitte ainult tõveohvrile, vaid ka kaasteelistele, kelle toetus on ülioluline. See raamat on eesmärgikindlusest, iga kingitud päeva mõtestatud läbielamisest, suurest ja toetavast armastusest.

Võib ju öelda, et kõik ei ole järeletehtav, et igaühele pole antud selliseid võimalusi, et kõik ei ole avaliku elu tegelased. Aga olgem ausad: kõik on kinni meie oma peas, meie valikutes, meie usus endasse ja homsesse. Raamatu lõpus ütleb Kersna isegi, et ta eesmärk ei ole õpetada kedagi „õigesti“ elama, vaid et tema kogemused ehk võiksid inspireerida „isiklikul rajal“ ning ta soovitab suhtuda kirjapandusse loominguliselt, endale sobivalt. Tsiteerides autorit:

„See on sinu elu. Arstid, sõbrad, lähedased, nõiad, sensitiivid, nõustajad, kaardimoorid, pastorid ja psühholoogid – kõik võivad sind aidata. Aga otsused teed ja ellu viid sina.“

Väga julgustav, toetav ja lootust andev kirjatöö.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Vahur Kersnalt on ilmunud ka raamat “7×7”
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Loe e-raamatukogust ELLU

 

Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu
raamatukoguhoidja

 
 

Kristel Vilbaste. Jõhvikas

jõhvikasIlmunud: Varrak , 2014

Meie metsades kasvab looduslikult kümmekond liiki söödavate viljadega marjataime. Kõige hinnatum ja laiemalt kasutusel on soomari jõhvikas. Jõhvikate äratundmine ei valmista eestlasele suurt vaeva – see on juba lapsepõlvest kooliõpikutest tuttav mari.

Jõhvikast oskab ka iga eestlane lugu pidada. Ta on peolauas mahlamari ja haigele tervise andja. Septembrikuine marjadest punetav soo mõjub kui magnet.

Kristel Vilbaste jõhvikakarva monograafias on kirja pandud kõik see, mille on talle edasi andnud tema vanemad Juta Vilbaste ja Henn Vilbaste. Nende panus Eesti jõhvikauurimisse on hindamatu ja nende elutöö teadvustamiseks ongi see raamat kirjutatud.

Raamatus on ülevaade jõhvika välimusest, tervendavatest omadustest ja toidutaimena kasutamisest. On antud ka hulgaliselt retsepte.

Kellel on tõsine soov jõhvikaid korjama minna, võiks arvestada autori nõuannetega – mida peaks jõhvikakorjaja kaasa võtma ja kus on Eesti paremad jõhvikasood.

Raamatu saatesõna lõpetab autor oma 80-aastase ema, põlise jõhvikauurija ettepanekuga nimetada jõhvikas Eesti rahvusmarjaks.

Selline mari on siis jõhvikas. Tasub teada, et vaid kolm jõhvikat iga päev aitab elada ligi saja aastaseks.

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Anne Liivak
Männi raamatukogu
raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 2. okt. 2014 in eesti autor, loodus, tervis

 

Bharat B. Aggarwal, Debora Yost. Tervistavad maitseained

Tervistavad maitseainedIlmunud: Ersen, 2013

Inspireeriv käsiraamatu tüüpi väljaanne kannab alapealkirja „Kuidas kasutada 50 tavalist ja eksootilist maitseainet tervise parandamiseks ja haiguste võitmiseks. Maitseainete ravijõud tuleneb lenduvate eeterlike õlide rohkest olemasolust nendes. Mõju võib olla nt. põletikuvastane, mikroobide ja seente vastane või muu. Iga maitseaine tutvustuses on kirjeldatud tema mõju tervisele (nii teadustöödele kui ka rahvameditsiinile tuginedes). Siiski pole tegemist „ravi end ise“ raamatuga, vürtse soovitatakse kasutada haiguste profülaktikas. Lisaks meditsiinilisele küljele on vaatluse alla võetud ka maitseainete kulinaarne kasutus ja nende levik eri rahvaste köökides.

Raamatu autor on Indiast pärit Ameerika Ühendriikides elav biokeemiku haridusega mees, kes oma ametialase tegevuse käigus on uurinud mitmeid maitsetaimi ning leidnud, et maitsetaimed ja nende koostisosad võivad olla võimsad ravivahendid. Autor on veendunud, et täisväärtuslik toit peaks sisaldama palju töötlemata tooteid ja kindlasti ka rohkelt maitseaineid. Raamatu algseks eesmärgiks on ärgitada ameeriklasi rohkem maitseaineid oma toidusse lisama. Küllap kuluvad väljaandes ilmunud teadmised ära ka eestlaste hulgas, sest erinevalt lõunamaalastest oleme maitseainetega küllaltki koonerdav rahvas.

Kuidas Bharat B. Aggarwali lemmikmaitseaine kurkumiga külmetushaigust ära hoida, leiab huviline järgnevast artiklist: Nastja kodune apteek: vürtsid, kivid ja mõttejõud

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Anneli Limberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 16. sept. 2014 in meditsiin, tervis, toitumine