RSS

Category Archives: toitumine

Ester Bardone, Anu Kannike, Inna Põltsam-Jürjo, Ulrike Plath. 101 Eesti toitu ja toiduainet

Ilmunud: Varrak, 2016

Kõnealuses raamatus on juttu Eesti toidukultuuri olulisel määral kujundanud toitudest ja toiduainetest. Saame teada, millal mingit toitu-toiduainet kasutama hakati ja mil viisil seda edaspidi tehtud on. Eraldi on vaadeldud toitumiskombeid baltisakslaste köögis ja Eesti maarahva hulgas. Ajaperioodidena on enamasti käsitletud 19. sajandit, Eesti Vabariigi aega, Nõukogude aega ja tänapäeva, vajadusel muidugi ka  keskaega, varauusaega ja muinasaegagi. Ajastutruu pildi loomisel on raamatu autorid toetunud mitmekesistele materjalidele: kroonikad, kokaraamatud, muuseumite materjalid, ajakirjandus, mälestused, maalid jm. Kiiduväärt on illustratsioonide rohkus: ajaloolised fotod, vanad maalid, omaaegsed pakendid ja reklaamid.

Lisaksin siia mõned teemakohased isiklikumat laadi seigad.

Kunagi möödunud sajandi kahekümnendate aastate lõpus (või kolmekümnendate alguses) läks minu vanaisa Velise alevikku laadale ja tuli sealt tagasi uutmoodi asjaga, millel tomat nimeks. Ilus punane, aga süüa ei sündinud. Keegi perest ei tahtnud seda, ka lapsed mitte. Aga ei sobi ju kallist kraami ära visata, ja seepärast päästis vanaema olukorra ja sõi uut moodi köögivilja ära. Suhkru abil muutis maitse enne enda jaoks meelepärasemaks.

Teine sarnane lugu juhtus möödunud sajandi kuuekümnendate aastate alguses minu onu ja onunaisega. Nad olid maalt Paide linna ringi käima tulnud  ja seal pikas sabas hinnalise kraami järgi seisnud – banaane müüdi. Kumbki polnud neid enne proovinud. Hakkasid siis kohe linna vahel banaani mekkima, aga selgus, et sugugi ei maitse. Banaanid visati ära. Uuega harjumine võttis veel aega.

Seda raamatut lugedes meenus mulle, et minu lemmikjook lapsena oli kasemahl, Tartu konservitehase oma. Nähtavasti oleks praegugi, kui seda veel toodetaks. Minu sõbranna jaoks on aga kaljade etalon see kunagine suurtest kollastest mahutitest müüdud rüübe. Oli tõesti suurepärane.

Raamat peaks huvi pakkuma nii toidu- kui ka ajaloohuvilistele lugejatele ja võib olla äratama ellu mõne vana mälestuse.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 
Täiendavaks lugemiseks:

Inna Põltsam-Jürjo. Pidusöögist näljahädani: söömine-joomine keskaja Tallinnas (2013)

Raili Mikk. Söögimosaiik : retsepte ja toidumälestusi 1970.-80. aastatest (2012)

Aliise Moora. Eesti talurahva vanem toit (2007)

 

 

Anneli Limberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 9. mai 2017 in Eesti, eesti autor, toitumine

 

Kairi Kuuri ja Fausto Gobbi. Maailm paksude mätta otsast

paksud_kaas.inddIlmunud: Menu Meedia, 2016
Illustratsioonid Alar Pikkorainen

Raamat, mis näitab maailma paksude mätta otsast! Nagu raamatu lühitutvustuses on öeldud:

„… kaks paksu autorit, kahe ülikooliharidusega Kairi Kuur ja advokaadist sumomaadleja Fausto Gobbi, sooritavad kehakaalu teemal teravmeelse mõttelennu ümber gloobuse, näidates halastamatu aususega, kui väiklased ja ennastkahjustavad me tihti oleme.“

Raamat kutsub tegelikult kõiki, ka suuri inimesi elama täisväärtuslikku elu ning seisma enam eneste eest.

Ehk on aeg meid kõiki panna mõtlema asjadele, mille peale igapäevaelus ei tulda. Loogiliselt võttes on ju nii, et peame üksteisest lugu pidama ning võrdselt koheldud saama. Kuid tihti tundub, et millegipärast väärtustab ühiskond ühtesid rohkem kui teisi. Kasvõi näiteks: võtku paks enne kaalust alla, kui pildile võiks astuda. Et võimalikku traagikat vähendada, siis on välja mõeldud erinevaid sõnu: täidlane, ümmargune, tüse, täissale vms. Seadustega oleks justkui tagatud inimeste võrdne kohtlemine, võrdsed õigused, kohustused ja vastutus. Ei tohi diskrimineerida inimest rassi, soo, seksuaalse orientatsiooni või puude järgi. Aga keegi ei kaitse ülekaalulist inimest, teda võib mõnitada, sõimata ja alandada ilma vastutust kandmata,  tausta või põhjusi uurimata, tema võimeid ja suutlikkust eirates. Miks peab  paks end tundma alaväärsena? Kus on kehtestatud normid või kes on paika pannud standardid?  Ärgu tulgu õpetama need, kes pole ise kogenud seda, mida tunneb teine inimene. Maailm on orienteeritud saledatele, mis on kummaline. Ja miks peaksid peenikesed otsustama paksuse üle. Kas ei peaks hoopis paksuse asemel rääkima tervislikust eluviisist. Reaalselt.

Väga humoorikas lugemine. On hingekosutava optimismiga ning kompleksivabalt kirjutatud. Soovitaksin selle raamatu läbi lugeda kõigil missimõõtu naisinimestel või supersaledaid suurerinnalisi naisi tagaajavatel isastel. Kas vahel ei tundu mõnele täiuse tagaajajale, et see „täiuslik liblikas“ lendab paksema kauka peale. Äkki naabrimees on hoopis õnnelikum oma pärmitaignana paisuva kaasa kaisus. Maailm on mitmekesine, inimese väärtus ei avaldu ainult välimuses. Vaadake vahel ka inimesele silma, tundke huvi ka sisemise poole vastu. Paks pole ainult pekk. Ja ei maksa arvata, et see probleem puudutaks vaid suuri naisi. Ka XL või suuremates mõõtudes inimene võib olla tegus, aktiivne ja optimist, vähemalt seni, kuni teda maha ei tambita. Muidugi on kõik kinni ka mõtleja-ütleja kahe kõrva vahel. Vahel on pigem parem olla paks kui loll.  Ärge alandage kaaskodanikke, maailm on selletagi kahjuks täis lollust. Ja teist solvates te käitute ise ebaväärikalt.  Ning suurtel tolerantidel soovitaks vahel vaadata peeglisse ning selgeks teha, kas sealt ikka vaatab vastu tegelikult tolerantne inimene.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 1. veebr. 2017 in huumor, sallivus, tervis, toitumine

 

Ulrike Kämmerer, Christina Schlatterer, Gerd Knoll. Ketogeenne toitumine vähi vastu: parimad toiduained kasvajate tõrjumiseks

ToitumineIlmunud: Suur Puu, 2016

Kuigi mul otsest vajadust raamatus kirjeldatud ravidieeti rakendama hakata ei ole, soovisin aru saada, mida ketogeenne toitumine endast kujutab ja kuidas seda soovi korral rakendada. Ja saingi märksa teadlikumaks.

Tavaolukorras toodavad inimese rakud energiat glükoosi lagundamisest. Kui keha saab toiduga äärmiselt vähe süsivesikuid, aga piisavalt rasva, hakkavad rakud energiat tootma ketokehadest – maksa poolt rasvadest sünteesitud lühikestest molekulidest. Kasvajarakud vajavad oma elutegevuseks palju süsivesikuid, ketokehadest pole nad võimelised energiat saama. Kasvajaga organismis võib olla häiritud tavarakkude võime suhkrut omastada. Seega toetab ketogeenne toitumine normaalseid keharakke, kasvajarakke aga nõrgestab. Ketokehadel on ka otsene kasvajatevastane mõju, nad alandavad põletikunäitajaid ja võivad olla kehaomasteks ravimiteks kõige erinevamate haiguste korral.

Vähihaigetel on kehamassi kahanemise vältimiseks oluline saada kvaliteetset valku. Seejuures tuleks arvestada, et ketoosi saavutamiseks peaksid valgud moodustama vähem kui 35 % päevasest kalorinormist.

Autorid soovitavad ketogeensele toitumisele lisaks vähipatsientidel ka liikuda ja sportida – see toetab vaimu ja mõjutab ka füsioloogilisi protsesse.

Raamatus on kirjeldatud parimaid ketogeenseid toiduaineid ja antud nõu süsivesikute asendamiseks sobiva alternatiiviga. Lisatud on abistav valik toiduretsepte, väljaande lõpust leiab ülevaatetabelid toiduainete süsivesikutesisalduse kohta.

Raamatu autorid on teadustöö taustaga bioloogid, teadusdoktor Ulrike Kämmerer on vähihaigete ketogeensele toitumisele pühendatud rahvusvaheliste kliiniliste uuringute üks algatajaid.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Anneli Limberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 12. aug. 2016 in tervis, toitumine

 

Bee Wilson. Kahvliga või kahvlita: köögileiutiste ajalugu

kahvliga-või-kahvlitaIlmunud: Äripäev, 2013
Tõlkinud Tiina Randus

 

Väärt ja põnev avastusretk köögitarvikute ajalukku. Ühtlasi on see toidu ja toitumise ajalugu; kultuuri ja tehnoloogia lugu.

Köögileiutised muutsid ja muudavad toiduvalmistamis- ja söömisviise. Neil on eelised, samuti ohud. Autor ütleb tabavalt, et köögitehnoloogia on endiselt elu ja surma küsimus. Toiduvalmistamise kaks peamist mehhanismi, lõikumine ja kuumutamine, on äärmiselt ohtlikud. Ent ilma noa ja tuleta köögis ei saa.

Raamatu 8. peatükis keskendutakse olulistele leiutistele ja tehnoloogiatele. Näiteks potid ja pannid, noad, lusikad, kahvlid jt söögiriistad. Põhjalikult kirjeldatakse tule ja jää mõju toidukultuurile ning mõõtmist ja peenestamist köögis. Raamatu läbivaks teemaks on muidugi söömine ja köök.

Tule taltsutamine, inimese füüsiline areng, uued tehnikad toiduvalmistamises ja revolutsioonid köögis, märkimisväärsed tagajärjed sotsiaalses plaanis – see kõik on seotud köögileiutistega.

Missugune pöördeline mõju oli 17. sajandil kahvlil noale kui söögivalmistaja vanimale tööriistale? Kuidas jäid noad ilma nende kunagisest maagilisusest ja lauanoad teravusest ehk võimust?

Miks on lusikad universaalsed? Kas revolutsioon lauakommetes avaldas otsest mõju hammastele?

Kuidas ja miks natsid ühepajatoidu ideoloogiavankri ette rakendasid ja miks kokaraamatud kiiruga ümber kirjutati?

 

Vaimutoitu sisaldav, terav, põletav ja huumoriga vürtsitatud lugemine. Head isu!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Helen Kena
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja

 
 

Bharat B. Aggarwal, Debora Yost. Tervistavad maitseained

Tervistavad maitseainedIlmunud: Ersen, 2013

Inspireeriv käsiraamatu tüüpi väljaanne kannab alapealkirja „Kuidas kasutada 50 tavalist ja eksootilist maitseainet tervise parandamiseks ja haiguste võitmiseks. Maitseainete ravijõud tuleneb lenduvate eeterlike õlide rohkest olemasolust nendes. Mõju võib olla nt. põletikuvastane, mikroobide ja seente vastane või muu. Iga maitseaine tutvustuses on kirjeldatud tema mõju tervisele (nii teadustöödele kui ka rahvameditsiinile tuginedes). Siiski pole tegemist „ravi end ise“ raamatuga, vürtse soovitatakse kasutada haiguste profülaktikas. Lisaks meditsiinilisele küljele on vaatluse alla võetud ka maitseainete kulinaarne kasutus ja nende levik eri rahvaste köökides.

Raamatu autor on Indiast pärit Ameerika Ühendriikides elav biokeemiku haridusega mees, kes oma ametialase tegevuse käigus on uurinud mitmeid maitsetaimi ning leidnud, et maitsetaimed ja nende koostisosad võivad olla võimsad ravivahendid. Autor on veendunud, et täisväärtuslik toit peaks sisaldama palju töötlemata tooteid ja kindlasti ka rohkelt maitseaineid. Raamatu algseks eesmärgiks on ärgitada ameeriklasi rohkem maitseaineid oma toidusse lisama. Küllap kuluvad väljaandes ilmunud teadmised ära ka eestlaste hulgas, sest erinevalt lõunamaalastest oleme maitseainetega küllaltki koonerdav rahvas.

Kuidas Bharat B. Aggarwali lemmikmaitseaine kurkumiga külmetushaigust ära hoida, leiab huviline järgnevast artiklist: Nastja kodune apteek: vürtsid, kivid ja mõttejõud

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Anneli Limberg
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 16. sept. 2014 in meditsiin, tervis, toitumine