RSS

Emily Barr. Flora Banksi ainus mälestus

Ilmunud: Pegasus, 2017
Tõlkinud Eda-Riin Leego

Nii nagu raamat ütleb, on Flora Banksil vaid üks mälestus.

Kujutage, et järsku te teete silmad lahti ja olete peol. Teil pole õrna aimugi kes te olete, kus te olete ning miks te peol olete. Peopessa on teil kirjutatud sõbranna nimi ning käsk mitte juua. Saate teada peo eesmärgi, tutvute inimestega, kuid siis kaovad kõik viimase 3 tunni jooksul kogetud mälestused ja te alustate jälle otsast peale. Te olete peol ja teil pole õrna aimugi kes te olete, kus te olete ning miks te peol olete. Ja niimoodi iga päev. Iga 2-3 tunni tagant.

Kõik muutub hetkel, mil Drake suudleb Florat. Mingil põhjusel see mäletust ei kao. See mälestus on alles ka mitmeid päevi hiljem. Äkki see ongi lahendus? Äkki see on ravi? Äkki Flora mälu taastub? Ta peab ainult selle poisi üles leidma ja teda veel suudlema. Aga no kuna ükski asi ei saa lihtne olla, siis just puhtjuhuslikult on Drake sõitnud ära põhjapoolusele.

Teekonnast Drake’i juurde kujuneb ootamatusi täis (sest eks kõik ole ootamatu kui su mälu koguaeg restardi teeb) seiklus, mis aitab Floral õppida palju nii enda, oma pere, sõprade kui ka teda ümbritseva maailma kohta. Tal seisab ees raske ülesanne panna kokku pusle oma elust, alustades iga paari tunni tagant üha uuesti.

„Flora Banksi ainus mälestus“ ei ole armastuslugu ega kohe kindlasti mitte ka tavapärane noorteromaan. Selles on seiklust, põnevust, kriminaalsust. See on šokeeriv, hirmutav ning valus, kuid samal ajal annab palju lootust.

Soovitan seda raamatut neile, kellele on meeldinud „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel“, „Me olime valetajad“ ja „Mõtlesin su välja“.

 

Vaata leidumust  e-kataloogist ESTER

Mirjam Kaun
Eesti keelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22. märts 2018 in ilukirjandus, noorsooromaan

 

Fredrik Backman. Vanema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust

Ilmunud: Varrak, 2018
Tõlkinud Ene Mäe

Raamatu peategelane, seitsmeaastane Elsa on erakordselt taiplik ning terane tüdruk. Seevastu tema vanaema, kes on seitsmekümne seitsme aastane, on oma vanuse kohta äärmiselt lapsik. Koos võetakse ette igasugu hulle tempe ning vanema on oma lapselapse jaoks välja mõelnud terve muinasjutulise kuningriigi koos erinevate tegelastega. Igal öösel seiklevad nad Peaaegu-Ärkvel-Maa kuningriigis Miamas, kus tütarlaps tunneb end koduselt ning ei pea mõtlema päriselule, mis on tema jaoks keeruline ning raske. Ühel hetkel aga suleb vanaema silmad ja jääb igaveseks Miamasesse, ilma et ta kunagi sinna lapselast enam kaasa võtaks. Elsa saab aga see-eest peagi mõistma kõike, mida vanaema rääkis hoopis teisel tasandil, kui ta alustab seiklust pärismaailmas, mille vanaema oli talle ette valmistanud vahetult enne oma surma. Muinasjutt ärkab justkui ellu ning nende peategelased ei olegi Elsale nii võõrad kui ta varem arvanud oli.

Raamatus puudutakse paljusid valupunkte lapse elus nagu näiteks vanemate lahutamine, koolikiusamine (sealjuures õpetajatepoolne silma kinnipigistamine selle osas) ning lähedase surm. Samuti puudutakse kergelt sõda ja lapse kaotust näinud inimeste hingeelu. Kõik see aga on kirja pandud läbi omapärase huumoriprisma, mis ühtaegu paneb muigama ning ka korraks raamatut käest panema ja loetu üle järele mõtlema.

Minule meeldis ja julgen soovitada ka kõigile teistele hoolimata sellest, et autor ise teose lõpus olevates tänusõnades kirjutas, et raamatut loevad ilmselt vaid need, kellel on väga kahtlane maitse.  Andke siis aga hea maitsta!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Helen Reiser-Liim
Kalamaja raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 21. märts 2018 in ilukirjandus

 

Enely Prei, Ahti Noor. Informaatika: tööjuhendid ja harjutusülesanded kontoritarkvara kasutamiseks

Ilmunud: Avita, 2014

See raamat/õpik tutvustab erinevaid kontoritarkvara programme. Põhiliselt tutvustatakse aga Microsoft Office’i enimkasutatavaid kontoritarkvara programme (Word, Excel, PowerPoint), kuna need on levinuimad. Aga õpikus vaadatakse lühidalt üle ka LibreOffice´i programme, mis on vabavaralised (tasuta) programmid. LibreOffice on alternatiiv Microsoft Office’ile.

Raamatus on palju jooniseid ja pilte käsitlevate programmide kohta. Jooniste peal on ära näidatud programmi tähtsamad osad, näiteks menüüriba, lint, kiirpääsuriba jne. Õpikus on ülevaade kontoritarkvara programmidest ning harjutused/ülesanded põhiliste programmide (Word, Excel, PowerPoint) peale.

Lisaks sellele on raamatus ära toodud ka õppeotstarbeliste tööde vormistamise   üldine juhend (referaat, essee, kursusetöö jne). Õpiku lõpus on olemas peamised kiirkäsud, mis aitavad teksti hõlpsamalt vormindada ja mida läheb sagedamini vaja. Raamatu lõpus on suur pilt klaviatuurist, kus on seletatud mõnede klahvide funktsioonid.

Minu jaoks oli see raamat isiklikult huvitav ja informatiivne, sest õpikus käsitletu on seotud sellega, mida ma praegu koolis õpin. Võib öelda, et see õpik kinnistas koolist saadud teadmisi kontoritarkvara ja selle võimaluste kohta.

Sain raamatust teada, et vabavaralised LibreOffice programmid näevad võrreldes Microsoft Office’i programmidega visuaalselt sarnased välja, kuigi on ka mõned erinevused.

Kokkuvõtteks: see raamat sobis suurepäraselt infotehnoloogia õppimisel!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Hendrik Sein
Tallinna Keskraamatukogu praktikant

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 20. märts 2018 in õpik, tarkvara

 

Mick Herron. Äraaetud hobused

Ilmunud: Varrak, 2017
Tõlkinud Tarmo Vaarpuu

Luureteenistuse karjääriredelil  kukkunud River Cartwright suunatakse sinna, kuhu saadetakse kõik tema ametivennad  ja –õed, kes on mingi käki kokku keeranud – Slough House´i. Neid nimetatakse „äraaetud hobusteks“, kes lükatakse ametiahela lõppu rutiinseid ja tihtipeale ka mõttetuna tunduvaid ülesandeid lahendama. Aeg tiksub selles hoones justkui omas taktis, muust maailmast eraldatuna, kuni internetti  ilmub video röövitud tõmmust noormehest, kellel röövijad lubavad kahe päeva pärast otse-eetris pea maha võtta.  Nüüd näeb osa „äraaaetud hobuseid“ selles võimalust enda hea nimi taastada. Kas aga kõik on nii nagu see näib? Miks ei ole rühmitus esitanud ühtegi nõudmist? Mida lähemale jõuab avaliku hukkamise aeg, seda keerulisemaks asjad lähevad, kuniks selgub röövitu identiteet ja röövi eesmärk, mis vallandab luureteenistuses aga veelgi suurema kaose. Algab kinnimätsimine, milles ei tunta mingeid piire.

Huvitav põnevik, mida sobib hästi ka krimkasõbral lugeda!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogust ELLU

 

Helen Reiser-Liim
Kalamaja raamatukogu juhataja

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 9. märts 2018 in ilukirjandus, põnevusromaan

 

Jaak Juske. Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist

Ilmunud: Pegasus, 2017

Eesti riigi suurjuubeliks projekti raames kogutud aja vältel talletunud lookesi Eesti Vabariigi 100-aastasest ajaloos. Juhtumisi ja seiku, mida on kuuldud lapsepõlves vanematelt ja vanavanematelt nagu suurõnnetus Kilingi-Nõmmel, Männiku laskemoonaladude plahvatus või meie laululava ehitus, mis tulevad tuttavad ette ja mõni, mis puudutas ehk ennastki – muusikali „Pipi“ esimene lavastus või meie kangelaste Paul Kerese ja Georg Otsa lahkumine – mäletan neid tohutuid leinajate masse ümber Estonia kontserdi- ja teatrimaja, kes soovisid suurkujudega  hüvasti jätta. Tšernobõli katastroofi ja Estonia huku valus puudutus. Tänastele noortele  teadmata ja tundmata sündmused, mis ei tohiks unustusse vajuda.

Härra Juske lihtsad ja selged  artiklid. Tõele au andes, ei leia ilmselt ajaloolane sealt midagi uut, kuid tavalugejale on nii mõnigi teadmine uus, huvitav ja isegi ehk põnev. Kasvõi seegi, et meie seas on veel elus inimesi, kes viibinud meie riigi sünni juures, küll lapsena, aga uhke tunne võib neil ikka olla.

Autori sõnul ei olnud valikute tegemine kerge. Ärgu autor  pööraku tähelepanu mõne inimese süüdistusele blogipostituste või artiklite kaaperdamises, ja seda enam, et ka Juske ise tunnistab, et ei pidanud autoritega läbirääkimisi ning ei viidanud korralikult, aga ajalugu peaks kuuluma kõigile ja usun, et ka autor on tänulik iga uue killu eest, mis toob valgust meie ühisele minevikule.

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; 2. märts 2018 in ajalugu, Eesti

 

Neil Gaiman. Põhjala müüdid

Ilmunud: Varrak, 2018
Tõlkinud Allan Eichenbaum

Ma tunnistan, et ma ei teadnud Põhjala müütidest suurt midagi. Muidugi olen kuulnud nimesid Thor ja Odin, aga see on ka kõik. Ei ole senini nende vastu ka huvi tundnud. Raamatu võtsin kätte ainult autori pärast, sest Neil Gaiman on suurepärane kirjanik ja üks mu lemmikutest. Ausalt, ma ei pidanud seda valikut kahetsema.

Raamat algab nii nagu müüdid ikka – maailma loomisega. Kuidas alguses olid ainult tuli ja udu ning kuidas sellest sai maailm ja maailma esimesed inimesed ja jumaladki. Need jumalad olid võimsad, riuklikud, aga samas ka natuke naljakad ja mõnikord rumalad. Siin on kolm põhilist tegelast: kõigeisa Odin, tema poeg Thor ja Odini verevend ning Thori sõber Loki.

Odin on tark, teab saladusi ning tunneb maagiat. Miski ei saa tema eest varjatuks jääda.

Thor on piksejumal. Ta on tohutu suur ja tugev, aga mitte kõige teravam pliiats karbis.

Loki on väga kena välimusega. Ta on usutav ning veenev, aga kahjuks ka kõige salakavalam. Kui mingi jama on, siis Thor teab, keda kõigepealt süüdistada. Neid jamasid siin raamatus ikka juhtub. Mõni hullem kui teine. Ja on ka jumalate lõpp – Ragnarök. Sellel lõpul on ilus mõte. Mitte miski ei hävi lõplikult ning hävingust saab uus algus.

 

Raamat oli mõne tunni lugemine. Põnev, kaasahaarav ning naljakas. Autor on nendest müütidest kokku kirjutanud suurepärase loo, olenemata sellest, et nendest nii vähe alles on jäänud. Meieni on jõudnud vaid mõned müüdid rahvalugude kujul ümberjutustatuna luule või proosa vormis. Seda soovitab Gaiman ka meil teha. Lugeda neid, teha need enda omaks ja siis teistele edasi jutustada. Ilusat lugemist!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

 

Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; 27. veebr. 2018 in ilukirjandus, mütoloogia

 

Gregory David Roberts. Shantaram: esimene raamat

Ilmunud: Varrak, 2011
Tõlkinud Riina Jesmin

Autor Gregory David Roberts on kirja pannud oma eluseikadel põhineva paeluva loo, mida vürtsitab ka kirjaniku enda fantaasia.

Olles raamatu läbi lugenud, peab tõdema, et tegu on üle hulga aja sellise teosega, mille saab selle mahukusest (464 lk) hoolimata niiöelda ühe hingetõmbega läbi lugeda.

Raamatu peategelane on kirjanik ise, kelle elu ühel hetkel karidele jooksis – abielu lagunemine ja tütre hooldusõigusest ilmajäämine viisid mehe uimasite pruukimiseni ning kogu agoonia kulmineerus relvastatud röövide sooritamisega. Viimase asjaolu tõttu pisteti mees kinninabimisel Austraalias vanglasse ning karistust oleks ta pidanud kandma 16 aastat. Aga, aga, aga… Mehel õnnestus ühe kaasvangiga range režiimiga vanglast päise päeva ajal põgeneda. Plaan oli pageda Euroopasse, kuid vahepeatus – India – osutus kogemuseks, millest mees ei suutnud 10 aastat loobuda.

Shantaram I osa peegeldabki just mehe väärtushinnangute ümberkujunemist kaunis-koledas Indias. See on lugu sellest, kuidas pätist saab heategija, kuidas kurjategija suudab andestada teda peksvatele vangivalvuritele, kuidas jõutakse arusaamisele enda tegude tagajärgedele ning kuidas läbi oma tegude luuakse uut mina-pilti. Maal, kus privaatsus ning puhas vesi on luksused. Maal, kus inimesed suudavad elada väga tihedalt üksteise kõrval, mis näitab kui suuremeelsed nad on. Maal, kus rikkus on kõrvuti lokkava vaesusega. Maal, kus sind võidakse avarii põhjustamise eest kohaliku rahvamassi poolt kätega lõhki rebida. Maal, mis on hoolimata selle rasketest elutingimutest täis naeratavaid inimesi. Kõike seda kirjeldab autor Greogry David Roberts läbi oma elukogemuste Indias. Mees hakkas armastama seda maad.

Soovitan kõigil lugeda!

 

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe ka järge:
Shantaram: teine raamat (Varrak, 2011)

 

Helen Reiser-Liim
Kalamaja raamatukogu juhataja

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22. veebr. 2018 in ilukirjandus